ESTSURV
Projekti eesmärk on automatiseerida riikliku nakkushaiguste seire andmeid, parandada andmekvaliteeti ning võimaldada täpsemat analüüsi. Suurt rõhku pannakse käsitsi töö vähendamisele ja sellele, et andmed oleksid infosüsteemides ühtselt kättesaadavad.
Projekt koosneb viiest eesmärgist:
1. Parandada ja täiustada riigi nakkushaiguste seiresüsteemi ja järelevalvet. Luuakse liides rahvatervise labori ja nakkushaiguste infosüsteemi vahel automatiseeritud andmevahetuseks, et vähendada käsitsi edastavate andmete hulka.
2. Luua haiglavoodite automaatse andmevahetuse prototüüp, mis aitab lahendada COVID-19 kriisi ajal ilmnenud andmeprobleeme.
3. Koolitada tervishoiutöötajaid, et nad sisestaksid infosüsteemidesse kvaliteetseid andmeid, eelkõige nakkushaiguste info edastamisel.
4. Parandada gripihaiguste järelevalvet ja seiret, keskendudes tervishoiutöötajate osalusele ning andmete kvaliteedile ja ajakohasusele.
5. Arendada geneetilise epidemioloogia andmeanalüüsi ja andmete jagamist, et tõhustada haiguspuhangutega seotud uuringute läbiviimist.
Projekti kestus: 2025.–2027. a
LifeSaver – hädaabiteenuste strateegilise juhtimise platvormi arendamine
Eestis on kõigil inimestel õigus saada erakorralist arstiabi, kuid praegune hädaabiteenuste süsteem seisab silmitsi mitmete probleemidega. Suurenev väljakutsete arv, kasvavad kulud ja pikenevad reageerimisajad mõjutavad teenuse kättesaadavust, eriti maapiirkondades.
Selleks, et parandada teenuse kvaliteeti ja tagada kiirem abi, arendatakse välja uus strateegilise juhtimise platvorm. See aitab optimeerida ressursside kasutust, parandada reageerimisvõimet ning rakendada andmepõhiseid ennustusi paremate otsuste tegemiseks.
Projekti kestus: 2025.–2027. a
EU-JAMRAI 2
Terviseamet osaleb EL-i ühisprojektis „Antimikroobne resistentsus ja tervishoiuga seotud infektsioonid“ (Joint Action Antimicrobial Resistance and Healthcare-Associated Infections), mis on jätk eelmisele JAMRAI projektile (2017–2021). JAMRAI 2 eesmärk on juhtida võitlust antimikroobse resistentsuse (AMR) vastu, rakendades ühiseid ja kooskõlastatud meetmeid üle Euroopa. JAMRAI on pühendunud interdistsiplinaarse koostöö edendamisele riikide, institutsioonide ja sektorite vahel, et säilitada antimikroobsete ainete tõhusus ja kaitsta rahvatervist nii praegu kui ka tulevikus.
Projektiga on liitunud rohkem kui 120 partnerit kolmekümnest riigist.
OH4Surveillance
Projekt “Koordineeritud seiresüsteemi loomine ühe tervise lähenemisviisi alusel” („Setting up a coordinated surveillance system under the One Health approach“, lühendatult OH4Surveillance) on Euroopa Liidu poolt rahastatud projekt, mille eesmärk on tugevdada Eesti siirutajate seiresüsteemi rahvusvahelise koostöö ja lähenemisviisi "Üks Tervis" kaudu.
Eestis juhib projekti Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS) koostöös Põllumajandus- ja Toiduameti, Eesti Maaülikooli ja Terviseametiga.
Eestis on projekt suunatud siirutajate kaudu levivate haiguste tõhusamale jälgimisele ja analüüsile. Prioriteetseteks haigusteks on puukentsefaliit ja puukborrelioos, mis on peamised siirutajatega seotud rahvatervise ohud. Lisaks käsitletakse Lääne-Niiluse viirust, mille levikupotentsiaal on suurenenud kliimamuutuste tõttu, ning senitundmatut patogeensusega haigust Y, mis esineb loomadel ja võib kanduda ka inimestele.
Terviseamet osaleb eelkõige puukide poolt levivate haiguste seiresüsteemi arendamises – kogudes puuke ja analüüsides neid puukentsefaliidi ja puukborrelioosi tekitaja suhtes.
Lisaks Eestile osalevad projektis Belgia, Leedu, Luksemburg, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani.
Projekti kestus: 2024.–2026. a
UNITED4Surveillance
UNITED4Surveillance on Euroopa Liidu EU4Health programmiga rahastatud projekt, mille eesmärk on arendada nakkushaiguste integreeritud seiret vastavalt EL-i määrusele 2022/2371 tõsiste piiriüleste ohtude kohta tervisele.
Projekti koordineerib Hollandi Rahvatervise ja Keskkonnainstituut (RIVM). Ühistegevus algas 2023. aasta jaanuaris ja kestab kuni 2026. aasta juunini. Projektis osaleb üle 40 partneri 21 Euroopa Liidu liikmesriigist.
Terviseamet osaleb kahes töörühmas: "Puhangute tuvastamine" (Outbreak detection) ning "Üks Tervis" (One Health). Peamised tegevused hõlmavad lünkade ja vajaduste analüüsi, funktsionaalsete lähenemisviiside väljaselgitamist ja testimist, parimate tavade levitamist ja kogemuste jagamist ning rahvusvahelise poliitika integreerimist.
EU-WISH
EU-WISH (EU-Wastewater Integrated Surveillance for Public Health) on ühisprojekt EL-i programmi EU4Health raames, mille oluline eesmärk ja prioriteet on tugevdada Euroopa Liidu suutlikkust ennetada, valmistuda ja kiiresti reageerida piiriülestele terviseohtudele.
EU-WISH projekt keskendub tegevuste toetamisele, et tugevdada ja parandada riiklikku võimekust reovee rahvatervisealaseks seireks, edendades teadmiste vahetamist ja teaduspõhiste parimate praktikate jagamist.
Kogu genoomi sekveneerimise (WGS) ja RT-PCR infrastruktuuride ja suutlikkuse parandamine Eestis, et tulla paremini toime COVID-19 pandeemia ja teiste tulevaste tervishoiukriisidega
Projekt on rahastatud EU4Health (EU4H) programmist, mis loodi COVID-19 pandeemia ja selle mõjude leevendamiseks Euroopa meditsiini- ja tervishoiutöötajatele, patsientidele ja tervishoiusüsteemidele. Programm rahastab liikmesriike kriisidele reageerimise parandamisel, et sillutada teed tugevamale, tervislikumale ja vastupanuvõimelisemale EL-ile.
EU4H programm investeerib aastatel 2021–2027 tervishoiu parandamisse üle 5 miljardi euro. Programmi haldab Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusamet (HaDEA).
Terviseametis on projekt jätkuks varasemale Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) rahastatud projektile, mille raames arendati COVID-19 sekveneerimise suutlikust ja parandati RT-PCR meetodil testimise võimekust.
Antud projekti eesmärk on tõsta sekveneerimise võimekust Terviseameti rahvatervise laboris ja uuendada seal kasutusel olevat infosüsteemi. Nende tegevuste toel paraneb Eesti võimekus tervishoiukriisidega toimetulekul ning suureneb meie panus Euroopa ja rahvusvahelistesse seirevõrgustikesse (WHO, ECDC jt).
INQUIRE – kodude siseõhu kvaliteedi hindamine
Terviseamet osaleb rahvusvahelises projektis INQUIRE, mida koordineerib Norra õhu-uuringute instituut (NILU) ning rahastab Euroopa Komisjon HORIZON programmi fondist. Projekt kestab 2022–2027 ning selle eesmärk on hinnata Euroopa kodude siseõhu kvaliteeti ja selle mõju inimeste tervisele. Eestis osaleb projektis lisaks Terviseametile ka Tartu Ülikool.
Kokku osaleb uuringus üle 200 kodu kaheksast riigist. Igas analüüsitavas riigis teostatakse kodude siseõhu kvaliteedi mõõtmised, viiakse läbi küsitlused ja biomonitooring.
Projekti peamine eesmärk on kaitsta inimeste tervist, pakkudes teaduspõhiseid teadmisi, tööriistu ja meetmeid kodude siseõhu kvaliteedi oluliseks parandamiseks. Projekti raames viiakse läbi põhjalikud uuringud ning hinnatakse uuenduslikke lahendusi, et vähendada ohtlike keemiliste ja bioloogiliste saasteainete hulka kodudes, parandades seeläbi elanike tervist. Erilist tähelepanu pööratakse imikutele ja väikelastele, kes on siseõhusaaste suhtes kõige tundlikumad ning veedavad suure osa ajast koduses keskkonnas.
Projekti raames loodud teadmiste jagamine tõstab elanikkonna teadlikkust ning pakub praktilisi lahendusi tööstusele ja poliitikakujundajatele, aidates kaasa üleminekule puhtama ja tervislikuma siseõhuga kodudele.
PARC
Rahvusvaheline projekt PARC (Partnership for the Assessment of Risks from Chemicals) kestab seitse aastat (1.05.2022–30.04.2029) ning seda rahastavad Euroopa Liit ja liikmesriigid. Projekti koordineerib Prantsusmaa toidu-, keskkonna-, töötervishoiu ja tööohutuse amet ANSES (Agency for Food, Environmental and Occupational Health & Safety).
Programmi eesmärk on arendada üleeuroopaline teadusarendusplatvorm kemikaalide terviseriskide hindamiseks. Programmi raames luuakse töövahendeid, mis võimaldavad paremini hinnata kemikaalide riske nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale.
Programmiga on liitunud üle 200 organisatsiooni 30-st Euroopa riigist. Eestis osaleb projektis lisaks Terviseametile ka Sotsiaalministeerium ja Tartu Ülikool. Terviseamet, olles toetuse allkirjastaja, koordineerib koostööd ja infovahetust kolmandate osapoolte ja riikliku võrgustikuga.
Lõppenud projektid
Terviseamet viis ellu projekti, mille eesmärk oli hinnata pinnavett kasutatavate veevärkide (Tallinna pinnaveepiirkond, sh Harku ning Narva linna veevärk) vee kvaliteeti seoses kliimamuutustest tulenevate riskidega alates allikast kuni tarbija kraanini.
Projekti raames analüüsiti ühe aasta jooksul, kõige sagedamini kord nädalas, parasiitide Giardia tsüstide ja Krüptosporiidiumi ootsüstide ning sinivetika toksiini mikrotsüstiin-LR sisaldust. Uuring keskendus sellele, kuidas kliimamuutustega kaasnevad tegurid (nt veetemperatuuri tõus ja sademete muutused) võivad mõjutada nende näitajate esinemist pinnaveest toodetud joogivees. Saadud teadmised parasiitide ja sinivetikate toksiini esinemisest kliimamuutuste tingimustes aitavad hinnata võimalikke terviseriske ning toetavad elanikkonnale nõuetekohase ja ohutu joogivee tagamist.
Projekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Projekti ingliskeelse raportiga saab tutvuda siin.
Projekti eesmärk oli vähendada inimese papilloomviirusega ehk HPV-ga seotud kasvajatesse haigestumist. Projekt oli osa Euroopa vähivastase võitluse plaanist (Europe’s Beating Cancer Plan) ja see oli kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni eesmärgiga, mille kohaselt peaksid 2030. aastaks 90% tütarlastest ja võimaluse korral ka poistest olema 15. eluaastaks HPV vastu vaktsineeritud.
„Partnerlus HPV vastu“ (ingl k Partnership to Contrast HPV, PERCH) oli üle-euroopaline projekt, milles osales 18 riiki. Eestist osalesid projektis Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet.
Projekti käigus uuriti tervishoiutöötajate vaktsineerimise alast koolitusvajadust ning tervishoiutöötajate, õpetajate, lastevanemate ja õpilaste teadmisi ja hoiakuid HPV vastase vaktsineerimise suhtes.
Projekti rahastas Euroopa Komisjon.
Lisainfot HPV ja HPV vastu vaktsineerimise kohta saab leheküljelt: https://www.vaktsineeri.ee/et/hpv
Terviseamet osales rahvusvahelises projektis JATC2 (Joint Action on Tobacco Control 2), mille eesmärk oli toetada Euroopa Liidu liikmesriike tubakatoodete direktiivide rakendamisel ja edendada tubakavaba ühiskonna kujunemist. Projekt kestis 3 aastat ning hõlmas 21 liikmesriiki, 38 organisatsiooni ja 15 sidusrühma.
JATC2 projektile eelnes JATC1, kus keskenduti konkreetsetele valdkondadele, nagu laborite võimekus, tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete koostisainete analüüsimeetodid ning töötati välja ELi tubakatoodete ühisportaali (EU-CEG) kaudu esitatud andmete jagamise kokkulepped.
JATC2 projekti ülesehitus põhines JATC1 tulemustel. Projektis oli kokku üheksa tööpaketti, mis hõlmasid tubakavaba keskkonna reguleerimist liikmesriikides, samuti e-sigarettidega seotud probleeme, tubakatoodete turulelubamise süsteemi parendamist, koostöö tugevdamist liikmesriikide vahel, tubakatoodete regulatsiooni tugevdamist ja muid teemasid.
Terviseamet koostöös Tartu Ülikooliga viis läbi projekti „Laste sünniregistri andmete uuring ning nende vanemate küsitlus kokkupuute kohta põlevkivisektori saastega“.
Projekti eesmärk oli Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmeid kasutades uurida, kas ja kuidas põlevkivitööstusest tulenev saaste avaldab mõju laste sünninäitajatele nagu sünnikaal ja enneaegsete sündide osakaal. Selleks uuriti Ida-Virumaa eri piirkondades sündinud laste sünninäitajaid võrdlevalt teiste Eesti piirkondade laste näitajate suhtes.
Projekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Terviseamet koostöös Tartu Ülikooliga viis läbi projekti biomonitooringu võimaluste uurimiseks Ida-Virumaal. Projekti eesmärk oli välja selgitada biomarkerid, mis aitaksid läbi viia biomonitooringut põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud) ning aitaksid hinnata tervisemõju muutust võrreldes eelnevate kümnenditega.
Uuringu tulemusi rakendatakse järgmises etapis, kus viiakse läbi biomonitooring rahvastiku (töötajad, elanikud) seas.
Projekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Terviseameti, Tartu Ülikooli ja SA Keskkonnauuringute Keskuse koostöös viidi läbi uuring õhu saastatuse mõjust inimese tervisele Ida-Virumaal.
Uuringu eesmärk oli töötada välja ja rakendada metoodikat, mis võimaldab hinnata keskkonna ja laste tervisliku seisundi omavahelisi seoseid põlevkivitööstusest mõjutatud aladel.
Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Terviseamet viis koostöös Tartu Ülikooliga 2014–2015. aastal Ida- ja Lääne-Virumaal läbi põlevkivisektori tervisemõjude uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevad mõjud elanikkonna tervisele.
Projekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Uuringu kokkuvõte
Euroopa Komisjoni poolt koostöös 25 liikmesriigi teadlaste ja ekspertidega käivitatud projekti SINPHONIE (Schools Indoor Pollution and Health: Observatory Network in Europe) käigus hinnati aastatel 2011–2012 koolide sisekliimat ja õpilaste tervislikku seisundit. Mahukas koolide siseõhu uuringus osales teiste riikide seas ka Eesti.
Eesti poolt lõid uuringus kaasa neli Tartu kooli ja üks lasteaed, kus mõõdeti ruumide siseõhu parameetreid ning tehti lastele tasuta terviseuuringuid, mida tavalise tervisekontrolli raames ei tehta. Projekti läbiviimist koordineeris Terviseamet, kelle koostööpartneriks oli Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik.
Uuringu tulemustes selgus, et mitmel pool Euroopa riikides leidus klassiruumides saasteaineid kogustes, mis ületasid WHO suunisväärtusi ja võivad kahjustada koolilaste tervist. Eesti koos teiste Põhja-Euroopa riikidega paistis uuringus osalenute hulgast silma positiivsemate näitajatega.
Projekti eesmärk oli vähendada inimese papilloomviirusega ehk HPV-ga seotud kasvajatesse haigestumist. Projekt oli osa Euroopa vähivastase võitluse plaanist (Europe’s Beating Cancer Plan) ja see oli kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni eesmärgiga, mille kohaselt peaksid 2030. aastaks 90% tütarlastest ja võimaluse korral ka poistest olema 15. eluaastaks HPV vastu vaktsineeritud.
„Partnerlus HPV vastu“ (ingl k Partnership to Contrast HPV, PERCH) oli üle-euroopaline projekt, milles osales 18 riiki. Eestist osalesid projektis Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet.
Projekti käigus uuriti tervishoiutöötajate vaktsineerimise alast koolitusvajadust ning tervishoiutöötajate, õpetajate, lastevanemate ja õpilaste teadmisi ja hoiakuid HPV vastase vaktsineerimise suhtes.
Projekti rahastas Euroopa Komisjon.
Lisainfot HPV ja HPV vastu vaktsineerimise kohta saab leheküljelt: https://www.vaktsineeri.ee/et/hpv
Info varasemate projektides osaluste kohta on kättesaadavad Terviseameti veebiarhiivis.
Viimati uuendatud 04.03.2026
