Hallitus ja liigniiskus
Hallitusseened on osa meie looduskeskkonnast, kus nad täidavad olulist rolli orgaanilise materjali lagundajatena. Sisekeskkonnas ja hoonete konstruktsioonidel tuleks hallituse kasvu vältida. Väliskeskkonnast kandub hallitus tuppa meie endiga ehk riiete ja jalanõudega või õhu teel läbi uste, akende ja ventilatsiooni.
Hallituse ohtlikkus tervisele sõltub konkreetse hallituse liigist. Kui mõne liigi puhul ei avaldu tervisemõju ka väga suure spooride hulga juures, siis teise liigi juures piisab mõnest sajast eosest, et inimesel tekiks tugevad allergianähud või muud vaevused.
Kuidas toimida, kui on hallitus?
Hallituse ilmnemisel on oluline läbi viia põhjalik ülevaatus, et tuvastada hallituse tekkepõhjused ja ulatus.
Hallituse tekkimise põhjuseks võib olla liiga madal toatemperatuur ja kõrge õhuniiskus. Tubades tuleks hoida temperatuuri vahemikus 20–22 °C ja õhuniiskust vahemikus 35–60%. Liigniiskus tuleks ruumidest välja ventileerida. Samuti tuleks kontrollida katuse seisukorda ning veenduda, et sadevesi ei pääse hoone konstruktsioonidesse. Hallituse leviku kiirus sõltub eelnimetatud komponentide koosmõjus seente arenguks tekkivast elukeskkonnast. Soodsates tingimustes võib hallitus tekkida juba mõne päevaga.
Hoone või korteri omanikul on soovitatav uuringutesse lisaks mükoloogidele kaasata ka ehitusinsener, sest üsna sageli on hallitusseente esinemise põhjuseks ehitustehnilised probleemid. Ilma algset põhjust likvideerimata pole enamasti võimalik hallitusseente hulka õhus kestvalt vähendada. Tõrjekemikaalid on efektiivsed ainult siis, kui hallituse tekkepõhjus on teada saadud ja likvideeritud.
Liigniiskuse ja sellega kaasneva hallituse vastu võitlemise parim abinõu on ruumide ja pindade regulaarne puhastamine ning korralik tuulutamine. Toiduvalmistamisel tuleks kasutada õhupuhastit, mis juhib niiske ja orgaanilisi aineid sisaldava auru hoonest välja.
Oluline on hoida materjalid ja pinnad kuivad. Pärast vannitoa kasutamist tuleb pinnad kuivatada, vähendada suhtelist õhuniiskust ning ventileerida ruume.
Kõikides eluruumides võiks õhuniiskus olla vahemikus 35–60%. Kui niiskustase tõuseb, tuleks tubasid õhutada või kasutada ventilatsiooniseadmeid. Ruumide tuulutamisel kaasnev värske õhu lõhn on tegelikult osooni lõhn, mis laguneb siseruumides umbes 20 minutiga hapnikuks ja on piisav, et hallitusseente kogust õhus vähendada.
Niisketes piirkondades tuleb kasutada sobivaid ehitusmaterjale. Näiteks tavalise kipsplaadi paigaldamine vannituppa on eeltingimus hallituse tekkeks plaadipinnal. Silikoonide puhul on täheldatud, et mõnedel toodetel tekivad kolooniad kiiremini kui teistel. Üldine reegel ehitusmaterjalide kasutamisel on, et iga materjali tuleb kasutada selleks ettenähtud kohtades ja vastavalt kasutusjuhendile.
Terviseameti järelevalve alla kuuluvad haridus- ja sotsiaalasutuste siseõhu kvaliteedi kontroll. Eraisikud saavad tellida siseõhu analüüse kodudesse Terviseameti rahvatervise laborist (sh hallitusseente hulga määramist õhus) vastavalt kehtivale hinnakirjale.
Siiski tuleb arvestada, et laboris on võimalik määrata hallituse hulka õhus, kuid mitte hallitusseente liike. Selleks, et uurida hallitusseene liiki, peaks hoone või korteri omanik pöörduma hallituse tõrjega tegeleva ettevõtte või sõltumatu eksperdi poole, kellel on kogemus hallitusseentega sisekeskkonnas.
Lastehoiu, lasteaia ning kooli õpiruumi õhutemperatuur
Ruumi õhutemperatuuri nõuded Eestis
- Lastehoiu ja lasteaia rühmaruumi õhutemperatuur peab olema vähemalt 21 °C. Kui õhutemperatuur tõuseb üle 26 °C, tuleb võtta tarvitusele meetmed temperatuuri mõju vähendamiseks (Vabariigi Valitsuse määrus "Lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded" § 13 lg 8).
- Kooli õpperuumis peab õhutemperatuur olema vähemalt 19 ºC, võimlemissaalis vähemalt 18 ºC. Kui õhutemperatuur tõuseb õpperuumis üle 27 ºC, ei tohi selles ruumis õppetunde korraldada (Vabariigi Valitsuse määrus "Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppekeskkonnale, terviseriskide ohjamisele ja riskitegurite vähendamisele õppekeskkonnas ning õppe ja kasvatuse korraldamisele" § 11 lg 6).
Tubakasuits
Eestis reguleerib tubaka tarvitamist tubakaseadus, mille esmane eesmärk on tagada inimese tervise kaitse.
Suitsetamine on terviserisk, kuna nii tubakasuits kui ka e-sigareti sissehingatav aerosool sisaldavad mürgiseid kemikaale ja kantserogeenseid aineid. Nende puhul on tõendatud, et need põhjustavad südame- ja kopsuhaigusi ning vähki.
Lisainfo:
- Tubakatoodetega seotud keelud
- Tubakainfo veebileht: Suitsetamine ja veipimine siseruumides ja välisõhus
- Tubakainfo veebileht: Nõuanded kortermaja elanikele
Seotud viited
Viimati uuendatud 26.01.2026
