Juhised hõlmavad praktikaid nii standardabinõude kui ka isolatsiooniabinõude kohta tagades nii patsientide kui ka tervishoiutöötajate ohutuse.
Juhendid
Trükised
Trükised
Juhendid
Terviseameti rahvatervise labori saatelehed ja proovivõtujuhendid.
Failid
Kui Teil on tekkinud probleem või küsimus NAKIS infosüsteemi kasutamisel, siis palun võtke ühendust e-posti aadressil [email protected].
AMR seire raport
Antimikroobse resistentsuse (AMR) seire on oluline rahvatervise tegevus, mis võimaldab hinnata resistentsuse levikut, tuvastada muutusi trendides ning toetada tõenduspõhiste ennetus- ja ravimeetmete kavandamist.
AMR seire on eraldi eesmärgina sätestatud nii inimtervise valdkonna AMR ohjamise tegevuskavas kui ka Eesti AMR ohjamise strateegias.
Käesolev raport annab ülevaate Eestis invasiivsete bakteriaalsete infektsioonide ja resistentsuse olukorrast.
AWaRe infovoldik
WHO jagab antibiootikumid resistentsusriski ja meditsiinilise olulisuse alusel kolme rühma (Access, Watch ja Reserve ehk AWaRe).
Ravimiameti, Terviseameti, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi ja Eesti Laborimeditsiini Ühingu koostöös valminud AWaRe infovoldik sisaldab täielikku nimekirja Eestis kättesaadavatest toimeainetest vastavalt WHO antibiootikumide klassifikatsioonile. Materjalis on ka praktiline antibiootikumide määramise meelespea.
Rohkem infot antibiootikumide kasutamise kohta leiab Ravimiameti veebilehelt.
Candidozyma (Candida) auris on ohtlik invasiivne seenpatogeen. Selle ulatuslik loomulik ja omandatud resistentsus piirab tavapäraste seenevastaste ravimite tõhusust ning muudab ravi keeruliseks¹. 2022. aastal kandis Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) selle prioriteetsete patogeenide nimekirja. Esmakordselt 2009. aastal Jaapanis tuvastatud C. auris on tänapäeval seostatud invasiivsete infektsioonide ja puhangutega tervishoiuasutustes üle maailma.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel on enamik maailmas kirjeldatud C. auris’e isolaate flukonasooli suhtes resistentsed. Invasiivse infektsiooni esmavaliku raviks on ehhinokandiinid, kuid C. auris’e korral on ravi ebaõnnestumise ja infektsiooni taastekke risk pärast ravikuuri lõpetamist kõrgem kui teiste Candida liikide puhul. Lisaks on teatatud multiresistentsetest ja isegi panresistentsetest ehk kõigile antifungaalsete ravimi rühmade suhtes resistentsetest isolaatidest². C. auris’e kandideemia on seotud kõrge suremusega, mis ulatub 29%-st kuni 62%-ni.
Euroopa tasandil puudub regulaarne patogeensete seente seire, sealhulgas C. auris’e osas. ECDC on siiski alates 2018. aastast kogunud andmeid epidemioloogilise olukorra, laborite võimekuse ja valmisoleku kohta neljas uuringus.
Epidemioloogiline olukord Euroopas
ECDC poolt EL/EMP ja Ühendkuningriikides tehtud uuringu andmetel tuvastati aastatel 2018–2019 C. auris´e juhte kokku üheksas Euroopa riigis. Juhtumeid esines Austrias, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Hollandis, Norras, Poolas; suurem osa nakkustest registreeriti Hispaanias (291) ja Ühendkuningriigis (48), kus esines mitmeid haiglapuhanguid. Järgnevatel aastatel lisandusid teated juhtudest Itaalias (2019) ja Soomes (2021).
2024. aasta uuring näitab, et C. auris'e levik EL/EMP riikides on jätkunud kiiresti. Esimesed juhtumid tuvastati 2014. aastal, millele järgnesid puhangud ja seejärel juhtumite arvu pidev kasv. 2023. aastal teatas 18 riiki kokku 1346 juhtumist. Kuigi registreeritud juhtude arv on kasvanud, kajastavad need arvud tõenäoliselt vaid osa tegelikust levikust, sest paljudes riikides puudub süstemaatiline seire. Aruandes esitatud riiklikud andmed põhinevad suures osas isolaatidel, mis on vabatahtlikult saadetud riiklikesse mükoloogialaboritesse, või 2024. aasta C. auris'e uuringu raames kogutud ad hoc andmetel haiglate valimist.
Ajavahemikul 2013–2023 registreeriti kõige rohkem C. auris'e juhtumeid Hispaanias, järgnesid Kreeka, Itaalia, Rumeenia ja Saksamaa. Kui varasemad ECDC C. auris'e uuringud piirdusid EL/EMP riikidega, siis sellesse uuringusse kutsuti osalema ka Lääne-Balkani riigid ja Türgi. Ajavahemikul 2013–2023 teatasid C. auris'e juhtumitest Türgi, Kosovo ning Bosnia ja Hertsegoviina.
Kolm riiki (Küpros, Prantsusmaa ja Saksamaa) teatasid üksikutest puhangutest, samas kui neli riiki (Kreeka, Itaalia, Rumeenia ja Hispaania) teatasid, et piirkondliku endeemilisuse olukorras ei ole enam võimalik eristada spetsiifilisi puhanguid.
Kreekas, Itaalias ja Hispaanias kulus esimese dokumenteeritud juhtumi avastamisest piirkondliku endeemilisuse kujunemiseni viis kuni seitse aastat. See näitab, kui kiiresti C. auris võib haiglavõrkude kaudu levida.
Olukord Eestis
Eestis on siiani tuvastatud üks sissetoodud C. auris’e kandluse juhtum 2023. aastal.
ECDC uuringuteks vajalike andmete kogumise eest vastutab Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakond.
Euroopa Liidu riskipiirkonnad
Euroopa Liidu riskipiirkondade hulka kuuluvad riigid, kus ECDC hinnangul esineb mitu C. auris’e puhangut koos kinnitatud või tõenäolise levikuga tervishoiuasutuste vahel. Samuti riigid, kus C. auris on teatud piirkondades endeemiline. Riskipiirkonnad on:
- Hispaania
- Itaalia
- Kreeka
- Rumeenia
- Saksamaa
ECDC raportiga „Survey on the epidemiological situation, laboratory capacity and preparedness for Candidozyma (Candida) auris, 2024“ saab tutvuda ECDC veebilehel.
[1] Sanyaolu A jt. Candida auris: An Overview of the Emerging Drug-Resistant Fungal Infection.
[2] ECDC, 2022. Candida auris outbreak in healthcare facilities in northern Italy, 2019–2021.
Standard- ja isolatsiooniabinõud
Juhised hõlmavad praktikaid nii standardabinõude kui ka isolatsiooniabinõude kohta tagades nii patsientide kui ka tervishoiutöötajate ohutuse.
Viimati uuendatud 15.05.2026
