Patsiendikindlustus
Eesti tervishoid on kõrgel tasemel, meie tervishoiutöötajad on pühendunud ja nende töö on professionaalne. Ometi ei saa ka väga heas süsteemis kõiki eksimusi ja soovimatuid tagajärgi täielikult välistada.
Patsientidel on õigus saada kahju hüvitatud, kui sellised vead peaksid juhtuma.
Kõigil tervishoiuteenuse osutajatel – olgu selleks hambaarst, perearst või haigla – peab olema sõlmitud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse leping (nn patsiendikindlustus).
Millise kindlustusandjaga leping on sõlmitud, peab tervishoiuteenuse osutaja patsiendile teatavaks tegema nii füüsilises tegevuskohas kui ka oma veebilehel.
Patsiendikindlustuse infot aitab leida patsiendikindlustuse märgis. Kindlustusandja infot saab vaadata ka Terviseameti avalikust registrist, otsides raviasutust nime järgi.
Kahjuteate esitamine
Kui patsient kahtlustab, et ravi käigus läks midagi valesti ja ta sai selle tõttu kahju, siis on tal õigus esitada tervishoiuteenuse osutaja kindlustusandjale ravivea kahjuteade.
Kahjuteade esita esimesel võimalusel – tee seda kindlasti nelja nädala jooksul alates ajast, mil said võimalikust kahjust teada. Kui terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei ole võimalik esimesel võimalusel teadet esitada, pikeneb tähtaeg vastava aja võrra.
Kindlustusteate võib esitada iga patsient – olenemata sellest, kas tal on Tervisekassa ravikindlustus, erakindlustus või puudub ravikindlustus sootuks. Kahjuteate võib esitada sõltumata sellest, kas tervishoiuteenuse eest tasus Tervisekassa või patsient ise.
Patsient saab kahjuteate esitada kindlustusseltsile, kellega tervishoiuteenuse osutajal on leping sõlmitud. Kahjuteate esitamine on tasuta.
Kindlustusjuhtumid ja kahju hüvitamine
Teadet esitades ei pea teadma, kas tegemist ikkagi oli raviprotsessis juhtunud välditava raviveaga – seda hakkab välja selgitama kindlustus. Kindlustus küsib vajadusel täiendavat infot nii raviasutuselt kui ka pöördujalt ning annab juhtunule sõltumatu hinnangu. Kui selgub, et tervisekahju oli välditav, võib patsiendil olla õigus rahalisele hüvitisele.
Kindlustusjuhtumid on näiteks:
- tervishoiuteenuse osutamisel patsiendile põhjustatud kehavigastus, tervisekahjustus või surm;
- diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu tegemine või selle tegemata jätmine, kui sellega kaasnes kahju;
- tervishoiuteenuse osutaja poolt patsiendi transportimisel tekkinud vigastus või kahjustus.
Kindlustusjuhtumitest ja tervisekahjustuste iseloomulikest tunnustest saab lähemalt lugeda korduma kippuvate küsimuste vastustest.
Korduma kippuvad küsimused
Uue seaduse alusel hüvitatakse tekkinud kahju seoses eksimustega, mis on toimunud pärast seaduse jõustumist, kui vastaval tervishoiuasutusel on sõlmitud vastutuskindlustusleping ja kindlustusandja poolt on juhtum hinnatud kindlustusjuhtumiks (st tegemist on kahjuga, mida oleks olnud tõenäoliselt võimalik vältida).
Kindlustusjuhtumiteks on näiteks:
- tervishoiuteenuse osutamisega on põhjustatud patsiendi kehavigastus, tervisekahjustus või surm;
- diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu tegemine või selle tegemata jätmine, kui sellega kaasnes kahju;
- tervishoiuteenuse osutaja poolt patsiendi transportimisel tekkinud vigastus või kahjustus.
Täiendavalt võib lugeda tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusest.
Vaata ka, millised on tervisekahjustuse raskusastmed ja iseloomulikud tunnused.
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse ja vastutuskindlustuslepingu alusel hüvitatakse õigustatud isikule üksnes kindlustusjuhtumist tingitud järgmine kahju:
- ravikulud, sealhulgas kulud ravimitele;
- kulud, mis on tekkinud patsiendi vajaduste suurenemisest, sealhulgas kulud abivahenditele ja meditsiiniseadmetele;
- osalisest või puuduvast töövõimest või ajutisest töövõimetusest tekkinud kahju;
- matusekulud;
- ülalpidamise äralangemisest tekkinud kahju;
- muu varaline kahju, mis kuulub hüvitamisele võlaõigusseaduse §-de 129 (varalise kahju hüvitamine surma põhjustamise korral) ja 130 (kahju hüvitamine tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral) kohaselt;
- mittevaraline kahju, mis kuulub hüvitamisele võlaõigusseaduse § 134 (mittevaralise kahju hüvitamise erisused) kohaselt.
Kui patsient on saanud ravi käigus kahju, tuleb tal endal või mõnel muul õigustatud isikul (näiteks ülalpeetaval või pärijal) pöörduda raviasutuse kindlustusandja poole ning esitada ravivea kohta kahjuteade. Vastav kahjuteade tuleb esitada 4 nädala jooksul.
Kahjuteate vorm on reeglina olemas raviasutuse kindlustusandja kodulehel. Kahjuteates tuleb märkida, mis juhtus ja mis põhjustab patsiendis rahulolematust. Teates ootab kindlustusandja muu hulgas kirjeldust kahju tekitanud tervishoiuteenuse osutamise kohta, kes teenust osutasid, kus seda tehti ning milliseks hindab patsient tervisekahju raskusastet. Kahjuteatesse võib märkida kahju tõttu tekkinud täiendavate kulude suuruse või soetatud meditsiiniliste abivahendite maksumuse.
Kahju tekkimisest teavitamise 4 nädalast tähtaega saab pikendada, kui patsiendil ei ole võimalik kindlustusandja poole pöörduda teviseseisundi tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel.
Kindlustusandja hindab 180 päeva jooksul, kas juhtum kuulub hüvitamisele. Kindlustusandja võib vajadusel küsida raviasutuselt selgitusi juhtumi kohta ja see tuleb esitada 30 päeva jooksul. Kindlustusandja peab seejärel mõistliku aja jooksul hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlaks tegema ja hüvitama.
Kindlustussumma ehk maksimaalne hüvitatav kahjusumma on kahju kannatanud patsiendi kohta kuni 100 000 eurot, juhtumi kohta kuni 300 000 eurot ning kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta kuni 3 miljonit eurot. Hüvitatav on ka tervisekahjuga kaasnev mittevaraline kahju kuni 30 000 eurot.
Kui patsient pole rahul kindlustusandja otsusega, sh hüvitise suurusega, on võimalus pöörduda Tervisameti juures tegutseva vastutuskindlustuse lepituskomisjoni poole.
Lepituskomisjon on alaliselt tegutsev sõltumatu ja erapooletu kohtuväline lepitusorgan, mis lähtub oma tegevuses lepitusseadusest, kui tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepituskomisjon ei ole kohustuslik kohtueelne organ – patsiendil on alati õigus pöörduda oma õiguste kaitseks otse kohtusse.
- Lepitusmenetlus on patsiendile tasuta.
- Kindlustusandja on kohustatud lepitusmenetluses ja lepituskohtumistel osalema ega saa menetlusest ühepoolselt loobuda enne lepitusmenetluse lõppemist. Patsient võib seevastu menetluse igal ajal omal soovil lõpetada.
Kuidas lepitusmenetlus toimub?
Lepituskomisjoni eesmärk on aidata patsiendil ja kindlustusandjal jõuda erapooletu arutelu kaudu kokkuleppele ning lahendada vaidlus lepituse teel. Komisjon ei tee kohtulaadseid siduvaid otsuseid, vaid toetab pooli lahenduse leidmisel.
Komisjon tutvub esitatud dokumentidega, küsib vajadusel osapooltelt lisaselgitusi ja ravidokumente ning kaasab vajadusel eksperte (lepitusmenetluse osapoole soovil ning juhul, kui lepituskomisjon peab seda otstarbekaks).
Kui pooled kirjalikus menetluses kokkuleppele ei jõua, korraldatakse lepituskohtumine.
Kui kokkulepet ei saavutata, võib lepituskomisjon teha omapoolse lepitusettepaneku, millega nõustumise üle otsustavad mõlemad osapooled.
Avalduse esitamine lepituskomisjonile
Digiallkirjastatud avaldus peab sisaldama järgmisi andmeid:
Patsiendi (õigustatud isiku) kontaktandmed: nimi, isikukood, elukoht/ postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress (esindaja olemasolul ka volikiri)
Tervishoiuteenuse osutaja andmed: nimi ja tegevuskoht
Vaidluse asjaolud ja nõue: kirjeldus juhtunust, taotletava hüvitise suurus ja asjaolud, millega taotlust põhjendatakse (millised konkreetsed ravikulud, töövõimetuskahju või mittevaraline kahju on tekkinud (potentsiaalselt võivad tekkida) ja kuidas summa kujuneb)
Kinnitus, et kindlustusandjaga ei ole pooleli vaidemenetlust.
Soovi korral lepitusettepanek.
Avaldusele lisada:
- kindlustusandja otsus (ja ekspertiisiakt, kui see on olemas) ning asjakohane kirjavahetus kindlustusandjaga ja tervishoiuteenuse osutajaga;
- asjaolusid tõendavad meditsiinidokumendid (nt terviseportaalist alla laaditud väljavõtted).
Dokumendid edastada meiliaadressil [email protected].
OLULINE!
- Avaldusi vaadatakse läbi ja menetletakse nende laekumise järjekorras.
- Lepitusmenetluse kestus sõltub asjaolude ja esitatud teabe mahust, täiendavate küsimuste ja selgituste vajadusest ning sellest, kui kiiresti osapooled neile vastavad.
- Lepituskomisjon teavitab avaldajat ise avalduse menetlusse võtmisest, täiendava info või dokumentide vajadusest ning menetluse edasistest sammudest. Korduvad päringud menetluse seisu kohta menetlust ei kiirenda.
- Andmete turvalisuse tagamiseks edastab lepituskomisjon eriliigilisi isikuandmeid sisaldavaid dokumente vaid krüpteeritult. Nende avamiseks on vajalik kehtiv ID-kaart koos kehtivate sertifikaatidega.
- Tehisaru kasutamisel soovitame enne pöördumise esitamist kontrollida selle sisu õigsust, kuna tehisaru koostatud tekst võib sisaldada ebatäpsusi või asjakohatut teavet. Selge ja oma sõnadega koostatud pöördumine aitab vältida arusaamatusi ning hõlbustab pöördumise sisulist läbivaatamist.
Milliseid vaidlusi lepituskomisjon ei lahenda?
Lepituskomisjon ei võta avaldust menetlusse, kui:
- vaidlus on lahendamisel kohtus või selles on jõustunud kohtuotsus;
- vaidluse esemeks on kindlustusandja tagasinõue;
- vaidlus on seotud erimeelsustega kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel
Täpsemat infot lepituskomisjoni töökorra kohta leiab terviseministri 21.10.2024 määrusest nr 40 „Vastutuskindlustuse lepituskomisjon“.
Nõude aegumistähtaeg on toodud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses, mille kohaselt saab õigustatud isik nõude esitada kolme aasta jooksul, alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest, kuid mitte rohkem kui kümme aastat arvates kindlustusjuhtumi toimumisest.
Seadus näeb siiski ette kindlustusjuhtumist teavitamise korra, mille kohaselt tuleb kahjuteade kindlustusandjale esitada 4 nädala jooksul alates kindlustusjuhtumist teada saamisest.
Tervishoiuteenuseid võib osutada ettevõte, kellele on Terviseameti poolt väljastatud tegevusluba. Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas.
Tervishoiuteenuseid osutavad ettevõtted ja väljastatud tegevusload on leitavad Terviseameti registrite iseteenindusest. Valides menüüpunkti „Tegevusload“, avaneb tegevuslubade otsing. Otsingu tingimusi on võimalik määrata rippmenüüde abil.
NB! Kui otsingu tingimusi ei muudeta, annab otsing tulemuseks kõik kehtiva patsiendikindlustusega teenuse osutajad.
Kui soovite leida tegevusloa kehtiva kindlustuse olemasolust sõltumata, valige kindlustuse rippmenüüst tingimus „Kõik“, ning vajutage otsingunuppu.
Kui patsiendile välditavat kahju põhjustanud juhtum leidis aset enne seaduse jõustumist või enne tervishoiuasutuse vastutuskindlustuslepingu sõlmimist, tuleb kaebus või kahju hüvitamise nõue lahendada senise korralduse kohaselt ehk otse raviasutusega või kohtu kaudu.
Patsiendikindlustuse süsteemi aluseks on 2024. aastal vastu võetud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus.
Lisaks patsientide huvide kaitsele panustab patsiendikindlustuse süsteem sellesse, et motiveerida raviasutusi tegelema välditavate ravivigadega, neid analüüsima ja neist õppima.
Statistikaga saab tutvuda patsiendikindlustuse statistika lehel.
Viimati uuendatud 04.11.2026
