Riigikaitselise töökohustusega töö- ja ametikohtade määramine riigikaitselistes asutustes ning elutähtsa teenuse osutajate juures aitab tagada, et Eesti riik ja ühiskonnale vältimatult vajalikud teenused toimiksid ka kriisiolukorras. Tervishoius tähendab see eelkõige haiglate, kiirabi ja perearstiabi toimepidevuse tagamist.
Oluline on rõhutada, et riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohale määramine ei tähenda, et töötaja igapäevane töö rahuajal muutuks või et töökohustust kohe rakendataks. Tegemist on valmisolekumeetmega, mida rakendatakse üksnes seaduses sätestatud riigikaitselistes olukordades.
Alates 1. oktoobrist 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse kohaselt kasutatakse riigikaitselise töökohustusega töö- ja ametikohtade kohta mõistet „kriisiülesandega ameti- ja töökoht“. Muudatus puudutab eelkõige mõistekasutust ning riigikaitselise töökohustuse põhimõtted sisuliselt ei muutu.
Üldised küsimused
Riigikaitseline töökohustus on Eesti kodaniku või Eestis alaliselt elava isiku kohustus teha kriisiolukorras ühiskonna toimimiseks ja riigikaitseks vajalikku tööd. Töökohustuse eesmärk on tagada, et olulised asutused ja teenused jätkaksid tegevust ka kriisiolukorras. Riigikaitselise töökohustusega töötaja jätkab oma tavapäraste tööülesannete täitmist, kuid teeb seda olukorras, kus tema töö on riigi ja ühiskonna toimimise seisukohalt vältimatult vajalik.
Tervishoius tähendab see haiglate, kiirabiteenuse ja perearstiabi toimimise tagamist. Töökohustus on seotud konkreetse töökohaga – see ei tähenda rindejoonel või vahetult ohustatud piirkonnas töötamist, vaid kohustust jätkata oma tavapäraseid ülesandeid seal, kus asutus kriisi ajal tegutseb.
Riigikaitselist töökohustust ei rakendata tavapärases rahuaja töökorralduses. Tegemist on töö- või teenistussuhtest tuleneva kohustusega, mida rakendatakse üksnes riigikaitselistes olukordades, näiteks:
- kõrgendatud kaitsevalmiduse;
- sõjaseisukorra;
- mobilisatsiooni;
- demobilisatsiooni korral.
Riigikaitseline töökohustus on seotud riigikaitseülesande täitmise või selle toetamisega.
Eesti riigikaitse lähtub laiapindse riigikaitse põhimõttest. See tähendab, et riigi kaitsmine ei ole üksnes Kaitseväe ülesanne, vaid selleks peavad valmis olema ka teised riigiasutused, elutähtsa teenuse osutajad ja ühiskond laiemalt.
Riigikaitseline töökohustus aitab kriisiolukorras tagada riigi põhifunktsioonide ja elutähtsate teenuste toimimise. Tervishoius on selle eesmärk tagada, et sõjalise kriisi ajal oleksid kättesaadavad tervishoiuteenused, eelkõige vältimatu abi nii tsiviilisikutele kui ka kaitseväelastele ja liitlasüksuste liikmetele.
Riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikoht
Riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikoht on töökoht, mille ülesanded on vahetult seotud riigikaitseliste eesmärkide täitmise, sisejulgeoleku, põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega.
Tervishoius võivad sellised ülesanded olla seotud näiteks:
- vältimatu abi osutamisega;
- haiglaravi ja kiirabiteenuse toimimisega;
- perearstiabi osutamisega;
- tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisega;
- ravimite ja meditsiinivahendite kättesaadavuse toetamisega;
- tervishoiuasutuse kriisiaegse juhtimise ja toimepidevusega.
Riigikaitselise töökohustusega töö- ja ametikohtade määramise aluseks on analüüs, mille käigus tööandja selgitab välja, millised töö- ja ametikohad on asutuse põhitegevuse jätkumiseks kriisiolukorra ajal vältimatult vajalikud ning seejärel hindab, kui palju isikuid on vaja nende kriitiliste kohtade täitmiseks. Alles selle analüüsi tulemuste põhjal määrab tööandja konkreetsetele töö- ja ametikohtadele töökohustusega isikud.
Ei muuda. Riigikaitseline töökohustus ei ole eraldi uus tööülesanne ega anna tööandjale õigust muuta töötaja tööülesannete sisu.
Riigikaitselise töökohustusega inimene täidab ka kriisiolukorras neid tööülesandeid, mis tulenevad tema töölepingust, ametijuhendist või tavapärasest töökorraldusest. Töökohustuse mõte on tagada, et inimene jätkab oma senist tööd ka olukorras, kus selle töö tegemine on riigi ja ühiskonna toimimise seisukohalt eriti oluline.
Töö- või ametikoha määramine riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohaks ei eelda töötaja nõusolekut.
Tööandjal on siiski kohustus töötajat määramisest ning sellega kaasnevatest õigustest ja kohustustest selgelt ja arusaadavalt teavitada.
Ei pea. Riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohal võib töötada ka inimene, kes ei ole kaitseväekohustuslane.
Riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohale määratud kaitseväekohustuslane ei kuulu mobilisatsiooni korral üldjuhul reservteenistusse kutsumisele. Võimaluse korral välditakse sellise isiku määramist sõjaaja üksuse koosseisu, kui tema töö jätkamine on vajalik elutähtsa teenuse või muu riigikaitselise ülesande täitmiseks.
Riigikaitselised asutused ja töökohtade määramine
See on asutus, millel on riigikaitselised ülesanded või mille tegevus on vahetult seotud sisejulgeoleku, põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega.
Tervishoius on elutähtsa teenuse osutajad näiteks haiglad, kiirabibrigaadi pidajad, valitud perearstikeskused ja üldapteegid. Terviseameti kui elutähtsat teenust korraldava asutuse ülesanne on korraldada tervishoiu toimepidevust ning vältimatu abi kättesaadavust kriisiolukorras.
Seetõttu määravad nii Terviseamet kui ka tervishoiuvaldkonna elutähtsa teenuse osutajad riigikaitselise töökohustusega töö- ja ametikohtadele isikud, kelle töö on vajalik tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamiseks, tervishoiu kriiside lahendamiseks ning vältimatu abi osutamiseks.
Riigikaitselise töökohustusega töö- ja ametikohad määrab üldjuhul riigikaitseline asutus või elutähtsa teenuse osutaja ise, kui need ei ole määratud seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega.
Töökohtade määramisel lähtutakse asutuse tegelikust vajadusest ja toimepidevuse riskianalüüsis ning plaanist. Tervishoius tähendab see, et tööandja hindab, millised töötajad ja tööülesanded on vältimatult vajalikud tervishoiuteenuste, eelkõige vältimatu abi tagamiseks kriisiolukorras.
Rahuajal ei too riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohale määramine töötajale kaasa täiendavaid igapäevaseid kohustusi. Töökohustusega seotud võimalikud piirangud ja erisused rakenduvad üksnes seaduses sätestatud riigikaitselistes olukordades.
Tervishoiu ja elutähtsa teenusega seotud mõisted
Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või andmata jätmine võib põhjustada inimese surma või püsiva tervisekahjustuse. Vältimatu abi on tagatud kõigile Eesti Vabariigi territooriumil viibivatele inimestele.
Tervishoiu kriisideks valmistumisel on vältimatu abi tagamine riigikaitseline ülesanne. See tähendab, et kriisiolukorras on tervishoiusüsteemi üks põhiülesandeid vältimatu abi kättesaadavuse tagamine.
Elutähtis teenus on teenus, millel on ühiskonna toimimisele väga oluline mõju ning mille katkemine võib vahetult ohustada inimeste elu või tervist, teiste oluliste teenuste toimimist, keskkonda, majandust või riigikaitset.
Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna. See hõlmab lisaks teenuse osutamisele ka selle toimimiseks vältimatult vajalikke ehitisi, seadmeid, personali, varusid, infosüsteeme ja muid teenuse toimimiseks vajalikke ressursse.
Tervishoius on elutähtsa teenuse osutajad haiglavõrgu haiglad, kiirabiteenuse osutajad, valitud perearstikeskused ja üldapteegid. Riigikaitselise töökohustusega töö- ja ametikohtade määramine aitab tagada, et tervishoiuteenused toimiksid ka kriisiolukorras.
Töökohustuse tekkimine ja lõppemine
Riigikaitseline töökohustus tekib, kui inimene:
- asub tööle riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohale;
- töötab ametikohal, mis määratakse hiljem riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohaks.
Töötajat tuleb sellisest määramisest teavitada.
Riigikaitseline töökohustus lõpeb, kui:
- töötaja tööleping lõpeb või ta vabastatakse ametikohalt;
- töö- või ametikoht ei ole enam määratud riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohaks.
Kui töötaja soovib riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohalt lahkuda, tuleb järgida seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu. Sõja ajal või muus riigikaitselises olukorras võib töölt lahkumise võimalus olla piiratud ning üldjuhul tuleb tööandjat ette teavitada vähemalt 60 päeva.
Õppekogunemised, mobilisatsioon ja ristkasutus
Jah. Riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohal töötava kaitseväekohustuslase võib rahu ajal kutsuda õppekogunemisele.
Kui töötaja kohalolek töökohal on asutuse ülesannete täitmiseks vajalik, võib tööandja esitada põhjendatud taotluse töötaja õppekogunemiselt vabastamiseks.
Jah. Kui kaitseväekohustuslane töötab riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohal, võetakse seda arvesse sõjaaja üksuste komplekteerimisel.
Kriisiolukorras võib selline inimene täita oma riigikaitsekohustust senisel töö- või ametikohal, mitte sõjaaja üksuse koosseisus, kui tema igapäevase töö jätkamine on riigikaitse või elutähtsa teenuse toimepidevuse seisukohalt vajalik.
Ristkasutus tähendab olukorda, kus inimene töötab mitme tööandja juures ning mitu tööandjat võivad pidada tema tööpanust kriisiolukorras vajalikuks.
Tööandjaks võib olla:
- teine tervishoiuteenuse osutaja;
- muu elutähtsa teenuse osutaja;
- riigikaitseline asutus, näiteks Terviseamet, Päästeamet või Politsei- ja Piirivalveamet jms.
Üldpõhimõte on, et töötaja saab olla riigikaitselise töökohustusega töötajana arvestatud ühe tööandja juures. See ei tähenda, et inimene ei võiks kriisiolukorras jätkata töötamist ka mitme tööandja juures, kui see on töökorralduslikult võimalik ja vajalik.
Kui töötaja töötab mitmel riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohal, loetakse riigikaitseline töökohustus tekkinuks üksnes sellel töö- või ametikohal, millelt saadavalt tulult tehakse tulumaksu kinnipidamisel mahaarvamisi tulumaksuseaduse § 42 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.
Piirangud ja erisused sõjalise kriisi ajal
Sõja ajal võib Vabariigi Valitsus kehtestada riigikaitselise töökohustusega inimestele Eestist lahkumise piirangu. Tegemist ei ole automaatselt rakenduva piiranguga, vaid valitsusele antud võimalusega, mida võib kasutada juhul, kui see on vajalik töökohustuse täitmise tagamiseks.
Piirangu eesmärk on tagada, et riigikaitseülesannete täitmiseks või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud inimesed oleksid kriitilisel ajal oma töö- või ametikohal kättesaadavad.
Riigikaitseülesande või riigikaitselise töökohustuse täitmata jätmine võib kaasa tuua seaduses sätestatud vastutuse. Riigikaitseülesande täitmata jätmise või selle väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastava täitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Jah, aga ainult eriolukordades kui riigikaitselist töökohustust rakendatakse. Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib Vabariigi Valitsus kehtestada riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohal töötavatele inimestele tavapärasest erineva tööajakorralduse.
See võib puudutada näiteks:
- tööaja korraldust;
- töö- ja puhkeaja nõudeid;
- valveaja kestust;
- öötööd;
- riigipühal töötamist.
Ka erikorra ajal tuleb töötajale tagada minimaalne puhkeaeg. Riigikaitselise töökohustusega inimesele peab olema tagatud 24 tunni jooksul vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest vähemalt neli tundi peab olema katkematu. Seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab olema tagatud vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.
Jah. Sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab üldjuhul riigikaitselise töökohustusega inimese puhkuse ning töötaja peab viivitamatult ilmuma oma töö- või ametikohale.
Erandina ei katke:
- emapuhkus;
- isapuhkus;
- lapsendajapuhkus;
- vanemapuhkus.
Kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal võib riigieelarvest rahastatav riigikaitseline asutus teatud tingimustel ühepoolselt vähendada riigikaitselisel töö- või ametikohal töötava inimese töötasu.
See on võimalik juhul, kui riigi rahaliste võimaluste tõttu vähendatakse asutuse eelarvet, kuid samal ajal tuleb jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist. Töötasu ei tohi vähendada alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Pärast kaitsevalmiduse alandamist või sõjaseisukorra lõppemist tuleb asutusel leida võimalus taastada töötasu mõistliku aja jooksul endises suuruses.
Isiklik valmisolek
Riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohal töötamine eeldab lisaks tööalasele valmisolekule ka isiklikku ja perekondlikku valmisolekut. Selleks soovitame:
- mõelda läbi enda ja oma pere kriisiplaan;
- leppida pereliikmetega kokku, kuidas kriisi korral ühendust hoitakse;
- varuda koju esmavajalikud vahendid vähemalt mitmeks päevaks lähtudes Päästeameti ja Naiskodukaitse soovitustest;
- osaleda tööandja, riigi või kohaliku omavalitsuse korraldatud kriisikoolitustel ja õppustel;
- kasutada „Ole valmis!“ mobiilirakendust või veebilehte;
- arutada tööandjaga läbi, milline on töötaja roll kriisiolukorras;
pöörata tähelepanu ka psühholoogilisele valmisolekule.
Kriisivalmidus algab iseenda ja oma pere valmisolekust. Seetõttu on oluline, et iga inimene mõtleks eelnevalt läbi, kuidas tema ja ta pere kriisiolukorras toime tuleb.
Viimati uuendatud 03.08.2026
