Joogivee käitleja on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine ja muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on tarbijale kättesaadav.
Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama tarbijale teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta.
Veekäitleja peab tähelepanu pöörama sellele, et joogivee kvaliteet ei halveneks veeallikast või veetöötlusjaamast tarbijani jõudmisel ning et jaotusvõrgus oleks välditud puhastatud vee taasreostumine.
- Veeseadus
- Sotsiaalministri määrus nr 61 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"
Kiirelt kätte
Joogivee kvaliteedinäitajad
Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded on kehtestatud sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61, et kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest.
Joogivee käitleja peab tagama oma veevarustussüsteemis oleva ning sellest väljuva joogivee laboratoorse kontrolli. Joogivee tavakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee kvaliteedi ja joogivee töötlemise kohta. Süvakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee vastavusest kõikidele määruses sätestatud kvaliteedinäitajatele.
Joogivee tava- ja süvakontrolli tehakse määruses § 10 esitatud kava järgi.
Tava- ja süvakontrolli minimaalne proovide arv aastas arvestatakse edastatava joogivee hulga järgi. Mida suurem on edastatava vee hulk, seda rohkem tuleb teha veeproove.
Joogivee laboriuuringud tuleb tellida akrediteeritud laborist ning proovivõtja peab olema atesteeritud. Terviseameti rahvatervise labor on joogivee analüüside osas akrediteeritud.
Joogivee kvaliteedi vastavust nõuetele kontrollitakse tarbija kraanist.
Joogivee kontrolli kava
Veekäitleja peab joogivee kontrolli kava koostama ja kooskõlastama asukohajärgse Terviseameti regionaalosakonnaga. Kontrolli kava tuleb ajakohastada ja Terviseametiga kooskõlastada vähemalt iga kuue aasta tagant.
Kui varem tuli kontrolli kava koostada käsitsi, siis nüüd saab seda teha keskkonnatervise infosüsteemis, kus arvestatakse automaatselt veevärgi suurust. Infosüsteemis koostatud kava edastatakse otse Terviseametile kinnitamiseks.
Kontrolli kavas peab olema esitatud:
- ühe ööpäeva jooksul käideldava vee kogus,
- uuritavate kvaliteedinäitajate loetelu proovivõtmise kohtade järgi,
- proovivõtmise kohtade arv ja nende asukohad,
- iga kvaliteedinäitaja proovide arv kooskõlastatud ajavahemiku jooksul.
Juhul, kui joogivesi ei vasta määruse nõuetele, peab joogivee käitleja kohe uurima joogivee kvaliteedi mittevastavuse põhjusi, rakendama vajalikud abinõud ning teavitama sellest tarbijat ja käitlemise asukohajärgset Terviseameti regionaalosakonda.
Veevärkide riskihindamine
Varasemalt oli joogivee käitlejal võimalus valida, kas analüüsida kõiki joogivee kvaliteedinäitajaid või teha riskihindamine, mille alusel hinnata ainult oma piirkonnale ja veevarustussüsteemile iseloomulikke näitajaid ning optimeerida seeläbi ka veekäitlusega seotud kulusid.
2023. aasta veebruaris jõustusid veeseaduse muudatused, millega võeti üle Euroopa Liidu joogiveedirektiivi nõuded. Sellest tulenevalt on joogivee käitlejal nüüd kohustus teha joogiveeahela riskihindamist.
Riskihindamine koosneb kolmest osast:
- joogiveehaarde valgala või toiteala riskihindamine,
- veevarustussüsteemi riskihindamine,
- tarbimiskoha veevärgi riskihindamine.
Riskihindamise nõuded ning see, kellele kohustus kehtib, on sätestatud veeseaduses.
Riskipõhise käsitluse kohaselt tuleb hinnata:
- joogiveehaarde valgalade ja toitealadega seotud riske ning neid juhtida, valides välja kõige asjakohasemad meetmed;
- joogivee käitleja võimalusi kohandada seiret vastavalt peamistele riskidele ja võtta kasutusele vajalikke meetmeid kogu veevarustusahelas – alates veevõtust ja töötlemisest kuni säilitamise ja jaotamiseni;
- tarbimiskoha veevärgi (kinnistu) riske, näiteks Legionella või plii sisaldus joogivees, keskendudes eelkõige prioriteetsetele tarbimiskohtadele.
Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamine
Joogivee käitleja peab riskihindamist tegema kõigi tema veevärkide kohta, mille tootmismaht on vähemalt 10 m³ ööpäevas ja mis varustavad vähemalt 50 püsitarbijat. Mõlemad tingimused peavad olema täidetud. Hinnang tuleb koostada kõikidele veevärgi veehaaretele.
NB! Esimene riskihindamine tuleb esitada Terviseametile hiljemalt 12. juuliks 2026.
Joogiveehaarde valgala või toiteala riskihindamine koosneb kolmest osast:
- joogiveehaarde valgala või toiteala kirjeldus;
- ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemine ning nende poolt joogivee kvaliteedile kujutatava riski hindamine;
- joogiveehaardest võetava vee seire.
Riskijuhtimise teeb joogivee käitleja koostöös Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti, Terviseameti ja teiste asjakohaste asutustega.
Riskihindamise tegemine Keskkonnatervise infosüsteemis
Terviseamet arendab uut Keskkonnatervise infosüsteemi (KTI), kuhu on loodud joogiveeahela riskihindamise ja riskijuhtimise moodul.
Moodul võimaldab käitlejatel:
- koostada joogiveehaarde valgala/toiteala kirjeldust kaardimaterjalide abil;
- kaardistada ohuallikaid ja ohtlikke olukordi;
- hinnata riske joogivee kvaliteedile;
- koostada riskijuhtimiskava;
- koostada riskihindamise põhjal joogiveehaarde veest võetava vee seirekava;
- kasutada riskide hindamisel varasemate aastate seireandmeid riiklikest andmebaasidest (nt KOTKAS, KESE).
Lisainfo
Toitealade modelleerimine
Eesti Geoloogiateenistus (EGT) modelleeris 2024. aastal Kliimaministeeriumi tellimusel maapinnalähedaste veehaarete toitealad ning koostas aruande, mis toetab joogiveehaarde toiteala riskihindamist. Samale tööle tugineb ka riskihindamise moodul KTI-s.
- Toiteala olemasolu saab kontrollida Keskkonnaportaalis.
- Sügavate veehaarete puhul käsitletakse toitealana kogu põhjaveekogumit.
- EGT töö annab sisendi ka toitumise ja äravoolu protsessi kirjeldusse, mida eelsisestatakse veekäitleja eest riskihindamise moodulisse.
- Juhul, kui toiteala ei ole veehaardele modelleeritud, tuleb see tellida hüdrogeoloogilise töö tegevusloaga ettevõttelt.
Korduma kippuvad küsimused
Joogiveehaarde valgala või toiteala riskihindamine tähendab seda, et hinnatakse, millised tegevused ja ohuallikad võivad mõjutada veevõtukoha valgala või toiteala, kust joogivesi võetakse.
Riskihindamise käigus kaardistatakse ohud, hinnatakse nende tõenäosust ja mõju joogivee kvaliteedile ning määratakse, milliseid meetmeid on vaja, et reostust ennetada või vähendada. Riskijuhtimise teeb joogivee käitleja koostöös Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti, Terviseameti ja teiste asjakohaste asutustega.
Riskihindamise ja riskijuhtimise nõuded on sätestatud keskkonnaministri määruses nr 23 „Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded¹“.
Riskipõhise käsitluse eesmärk on muuta joogivee tagamine tõhusamaks ja kuluefektiivsemaks, keskendudes olulistele riskidele kogu veevarustusahelas. See tähendab riskide, ohtude ja ohtlike olukordadega tegelemist võimalikult varajases etapis, vee töötlemise vajaduse vähendamist ning ressursside suunamist kriitilistesse kohtadesse. Näiteks kui valgalal või toitealal avastatakse saasteallikas ja selle tegevust piiratakse, ei pea joogivee käitleja hiljem tegema kulukat seiret ega rakendama täiendavat veetöötlust.
Riskihindamise ja -juhtimise abil saab probleeme ennetada, joogivee puhastamist paremini planeerida ning valmistuda kriisideks (nt kliimamuutused, üleujutused, põud, elektrikatkestused või sõjaolukorrad).
Kuna riik arendab riskide hindamiseks ja juhtimiseks IT-töövahendi, ei pea joogivee käitlejad riskihindamise läbiviimiseks töid tellima kolmandatelt osapooltelt.
Riskihindamine muutub kohustuslikuks veevärkidele, mille tootmismaht on vähemalt 10 m³ ööpäevas ja mis varustavad vähemalt 50 püsitarbijat. Mõlemad tingimused peavad olema täidetud.
Riskihindamine tuleb teha kõigi veehaarete kohta, mis kuuluvad veevärkidesse, mis vastavad eelnimetatud tingimustele.
Esimene riskihindamine peab olema tehtud hiljemalt 12. juuliks 2026.
Veeallikas on puurkaev või veekogu, millele vastab üldjuhul unikaalne registrikood. Veehaare on tehniline rajatis, mille kaudu vett võetakse.
Ühele veeallikale vastab üldjuhul üks veehaare ning sellel on samuti oma unikaalne kood. Esineb ka erandeid, kus mitmele veeallikale vastab üks veehaare, kuid see tuleneb enamasti andmete sisestamise eripärast. Kui veehaarded asuvad üksteisele piisavalt lähedal, võidakse need käsitleda puurkaevude grupina. Ka sellisel juhul vastab igale puurkaevule tavaliselt eraldi veehaare ning puurkaevude grupile omistatakse eraldi kood.
KTI-s tuleb riskihindamine koostada iga veehaarde kohta eraldi. Kui aga mitmele veehaardele, näiteks puurkaevude grupile, on modelleeritud ühine toiteala, saab riskihindamist dubleerida teistele veehaaretele.
Valgala või toiteala on maa-ala, kust vesi tulemusena jõuab joogiveehaardesse. Erinevus seisneb selles, et pinnavee puhul kasutatakse mõistet valgala, põhjavee puhul aga toiteala.
Toiteala ulatus määratakse hüdrogeoloogiliste uuringute abil. 2024. aastal modelleeris Eesti Geoloogiateenistus Kliimaministeeriumi tellimusel maapinnalähedaste joogiveehaarete toitealad. Sügavate veehaarete puhul käsitletakse toitealana kogu põhjaveekogumit.
Kui teie veehaarde toiteala ei ole modelleeritud, tuleb see tellida hüdrogeoloogilise töö tegevusloaga ettevõttelt.
Toiteala olemasolu saab kontrollida Keskkonnaportaalist, kus on kättesaadavad Eesti Geoloogiateenistuse poolt modelleeritud toitealad.
Kui teie veehaarde toiteala ei ole modelleeritud, tuleb see tellida hüdrogeoloogilise töö tegevusloaga ettevõttelt.
Riskihindamist on võimalik läbi viia keskkonnatervise infosüsteemis (KTI) riskihindamise mooduli kaudu, mis on Terviseameti poolt soovitatav lahendus. Moodul koondab riskihindamiseks vajalikud andmed ühte kohta ja aitab kasutajal samm-sammult riskihindamist teha.
Süsteemis on juba olemas puurkaevude andmed, mis pärinevad EELISest, ning veevärkide andmed, mis pärinevad vee terviseohutuse infosüsteemist. Vajaduse korral saab KTI kaudu teha muudatusettepaneku või teavitada inspektorit andmete muutmise vajadusest.
Valgala/toiteala ruumikujud ja ohuallikate andmed erinevatest riiklikest andmebaasidest (EELIS, MARU geoportaal, EGT, KYTUS, KOTKAS, PRIA, KPOIS, RMK, teeregister, maavarade register, ETAK, AGRI) on koondatud Maa- ja Ruumiameti loodud kaardirakendusse, mis on KTI kaudu ligipääsetav ning võimaldab kaardil näha, millised ohuallikad jäävad joogiveehaarde toiteala või valgala piiridesse.
Joogiveehaarete toitumise ja äravoolu protsesside kirjeldused on edastatud Eesti Geoloogiateenistuse poolt ning need on KTI-sse eelnevalt sisestatud.
Toorvee seireandmed pärinevad KESEst ja KOTKASest ning on KTI-s kättesaadavad riskide hindamise etapis, kus saab vaadata, kas konkreetse näitaja väärtused on ületanud joogivee piirnormi.
Lisaks on süsteemi eelsisestatud tüüpilised ohtlikud olukorrad ja võimalikud meetmed, mida saab kasutada riskijuhtimiskava koostamisel.
- Ülem-Devoni
- Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa
- Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
- Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
- Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
- Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu
- Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu
- Siluri-Ordoviitsiumi Harju
- Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini
- Ordoviitsiumi Ida-Viru
- Kvaternaari Vasavere
- Kvaternaari Männiku-Pelguranna
- Kesk-Devoni põhjaveekogum Koiva vesikonnas
- Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
- Kesk-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
- Kvaternaari Meltsiveski
- Kvaternaari Prangli
- Siluri Saaremaa
- Siluri-Ordoviitsiumi Hiiumaa
- Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas (ei ole kogu veekogumi ulatuses maapinnalähedane)
- Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas (ei ole kogu veekogumi ulatuses maapinnalähedane)
- Kesk-Alam-Devoni Kihnu põhjaveekogum
- Kesk-Alam-Devoni Ruhnu põhjaveekogum
- Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
- Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
- Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas (ei ole kogu veekogumi ulatuses sügav)
- Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas (ei ole kogu veekogumi ulatuses sügav)
- Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
- Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
- Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
- Kambriumi-Vendi põhjaveekogum
- Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum
- Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum
Riskihindamine tehakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 23 „Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded¹“ ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) suunistele.
Samuti koostas Eesti Geoloogiateenistus Kliimaministeeriumi tellimusel aruande, mis toetab joogiveehaarde toiteala riskihindamist ja millele tugineb riskihindamise moodul.
Vee-ettevõtetel ei ole vaja seda keerulist ülesannet üksi lahendada. Riigi tellimusel tehti uurimistöö, mille käigus määrati kõikidele joogiveehaaretele valgalade ja toitealade ulatus ning koostati üldised kirjeldused.
See tähendab, et kõigi veevõtukohtade jaoks modelleeriti toiteala piirid, et oleks selge, kust ja kuidas vesi veevõtukohta jõuab. Pinnaveehaarete puhul (neid on Eestis praegu kaks) käsitletakse joogiveehaarde valgalana seda veekogu, kust joogivett võetakse, ning vastav info on esitatud Eesti looduse infosüsteemis (EELIS-es). Lisaks eelsisestatakse pinnaveehaarete kohta andmeid sanitaarkaitseala projektidest, et ettevõtetel oleks olemas vajalik alusinfo riskihindamise tegemiseks.
Praktilises plaanis tähendab see, et kui vee-ettevõtja hakkab oma valgala või toiteala riskihinnangut koostama, on tal olemas riigi poolt ettevalmistatud alusandmed ja selgitavad kontseptuaalsed mudelid, mis lihtsustab riskide hindamist.
Lisaks süsteemi sisendandmetele saab veekäitleja kasutada oma varasemaid seireandmeid, kohapealseid vaatlusi ja muid asjakohaseid uuringuid.
Seirenäitajad määratakse riskihindamise tulemuste põhjal. Seirekava koostamisel võib arvesse võtta ka riikliku keskkonnaseire ja muude uuringute andmeid.
Joogiveehaardest võetava vee seirekava kooskõlastatakse Terviseametiga joogivee kontrollikava osana.
Jah, Terviseamet korraldas 18. ja 19. märtsil veebiseminarid, kus anti ülevaade uuest keskkonnatervise infosüsteemist (KTI) ja riskihindamise moodulist, selle kasutusvõimalustest ning selgitati riskihindamise nõudeid. Vaata infomaterjale.
Veevarustussüsteemi riskihindamine
Joogivee käitlejatel on kohustus viia läbi oma veevärgi riskihindamine. Nõuded riskihinnangule on toodud sotsiaalministri määruses nr 61 § 12. Riskihindamine ja -juhtimine on kohustuslik veevärkidele, mille tootmismaht on vähemalt 100 m³/ööpäevas ja mis varustavad vähemalt 500 tarbijat. Teistele veevärkidele on see vabatahtlik.
Riskihinnang peab põhinema riskihindamise üldpõhimõtetel, mis on sätestatud selliste rahvusvaheliste standarditega nagu EVS-EN 15975-2 (Joogiveega varustamise turvalisus. Riski- ja kriisijuhtimise juhised).
Riskihinnang peab:
- võtma arvesse joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise tulemusi;
- sisaldama veevarustussüsteemi kirjeldust alates veevõtukohast, vee töötlemisest, säilitamisest ja jaotamisest kuni tarne lähtepunktini;
- hõlmama veevarustussüsteemi ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemist ning kasutatava joogivee kvaliteedist inimeste tervisele tuleneva võimaliku riski hindamist, võttes arvesse kliimamuutustest, leketest ja lekkivatest torudest põhjustatud riske.
Joogivee käitlejal tuleb riskihindamise tulemuste põhjal kohandada joogivee kontrollikava. See tähendab, et näitajaid võib seirest vähendada või eemaldada, kui risk on väike, või vastupidi – lisada uusi näitajaid ja suurendada proovide võtmise sagedust, kui risk seda nõuab.
Riskihindamisele järgneb riskijuhtimine – valitud meetmed tuleb ellu viia ja nende rakendamisest aru anda.
Veevarustussüsteemi riskihindamise ja riskijuhtimise aruanne tuleb esitada hiljemalt 12.01.2028.
Joogiveeproovide võtjate atesteerimine
Vee- ja joogiveeuuringut teostava proovivõtja atesteerimist korraldab Kliimaministeerium koostöös Terviseametiga. Atesteerimistunnistus kehtib seitse aastat.
Täpsem info väljaõppe, atesteerimise ning vajalike dokumentide kohta on leitav Kliimaministeeriumi veebilehel ning veeproovivõtjate koolituste info Eesti Keskkonnauuringute Keskuse veebilehel.
Vee terviseohutuse infosüsteem (VTI)
Koostöös veekäitlejatega koondab Terviseamet veekäitlejate kohta andmed vee terviseohutuse infosüsteemi (VTI), mis aitab järelevalveametnikel, joogivee käitlejatel, ujulaomanikel ja supluskohtade valdajatel paremini hallata veega seotud riske.
Infosüsteem põhineb sotsiaalministri 27.08.2025. a määrusel nr 44 "Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus". Kõigil tarbijatel on võimalik oma joogivee kvaliteediga tutvuda avalikus andmebaasis.
Keskkonnatervise infosüsteem (KTI)
Terviseamet arendab uut keskkonnatervise infosüsteemi (KTI), mis asendab senist vee terviseohutuse infosüsteemi (VTI). KTI iseteeninduse keskkonna kasutamiseks tuleb esmalt teha kasutajakonto. Juhised leiab KTI iseteeninduse lehelt.
KTI võetakse kasutusele etapiviisiliselt. Esimese funktsionaalsusena tehakse kättesaadavaks joogivee kontrolli kavade koostamine ja kooskõlastamine ning veehaarde toiteala või valgala riskihindamise koostamine. Samuti saab KTI-s hallata oma objekte ja proovivõtukohti.
Veebiseminarid
Terviseamet korraldas 18. ja 19. märtsil veebiseminarid, kus tutvustati uut keskkonnatervise infosüsteemi ja riskihindamise moodulit, anti ülevaade selle kasutusvõimalustest ning selgitati riskihindamise nõudeid. Samuti vastati osalejate küsimustele.
- 18. märtsi veebiseminar "Keskkonnatervise infosüsteemi tutvustus" salvestus
- 19. märtsi veebiseminar "Riskihindamise mooduli tutvustus" salvestus
Lisainfo
Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotluse kooskõlastamine
Puurkaevude ning puuraukude rajamist, ümberehitust, konserveerimist ning lammutamist reguleerib ehitusseadustik ja taristuministri määrus nr 25. Lisaks on võimalik leida täiendavat infot puur- ja salvkaevude rajamise kohta Keskkonnaameti kodulehel.
Kui kasutusele võetakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse ehitisregistri kaudu kohaliku omavalitsuse üksusele kasutusloa taotlus koos selle juurde kuuluvate dokumentidega.
Juhul, kui tegemist on puurkaevuga, mida hakatakse kasutama ühisveevärgi teenindamiseks, kooskõlastatakse kasutusloa taotlus Terviseametiga.
Terviseamet kooskõlastab ühisveevärgi puurkaevu või puurkaevude kasutusloa taotluse juhul, kui puurkaevust võetav vesi ei avalda pärast nõuetekohast töötlemist inimese tervisele otseselt või kaudselt negatiivset mõju (ehitusseadustiku § 127 lg 2).
Joogivee kvaliteedinõuded on leitavad sotsiaalministri määruses nr 61. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et joogivett loetakse tervislikuks ja puhtaks, kui see ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega mis tahes aineid sellisel arvul ega sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa määruses esitatud piirsisaldusi.
Puurkaevu dokumentatsioon Terviseameti kooskõlastuse saamiseks esitatakse läbi ehitisregistri.
Loodusliku mineraalvee käitlemine
Looduslik mineraalvesi on tavalisest joogiveest selgelt eristatav. Näiteks erineb see joogiveest loodusliku puhtuse järgi ning iseloomulike mineraalainete, mikroelementide või muude koostise komponentide sisalduse poolest.
Euroopa Liidu territooriumil võib looduslikku mineraalvett turustada tingimusel, et see on tunnustatud EL-i liikmesriigi vastutava asutuse poolt loodusliku mineraalveena. Tunnustatud looduslike mineraalvete täisloetelu asub Euroopa Komisjoni veebilehel. Eestis turustatakse nii EL-i kui ka ühenduseväliste riikide päritolu loodusliku mineraalvett.
Looduslik mineraalvesi
Looduslikku mineraalvett võib EL-is turustada juhul, kui liikmesriigi maapõuest ammutatud vesi on selle liikmesriigi vastutava asutuse poolt tunnustatud loodusliku mineraalveena. Looduslik mineraalvesi, mis on ammutatud ühendusevälise riigi maapõuest ja ühendusse imporditud, peab olema vähemalt ühe liikmesriigi vastutava asutuse poolt tunnustatud loodusliku mineraalveena (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/54/EÜ, Euroopa Komisjoni direktiiv 2003/40/EÜ).
Eelpool toodust tulenevalt peab Eestis turule lastav looduslik mineraalvesi olema tunnustatud vastavalt veeseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele, mis on kooskõlas direktiividega 2009/54/EÜ ja 2003/40/EÜ. Eestis tunnustab loodusliku mineraalvee nõuetekohasust Terviseamet.
Ühest ja samast allikast pärit mineraalvett ei tohi turustada mitme müüginimetuse all ega nimetada pakendatud joogivett, lauavett, allikavett või muud vett looduslikuks mineraalveeks või mineraalveeks.
Mineraalvee allika võib kasutusele võtta ja vett villida üksnes pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et vesi vastab mineraalveele kehtestatud nõuetele ja allika kasutuselevõtuks on antud vee erikasutuse keskkonnaluba (või teise riigi mineraalvee kohta päritoluriigi vastutava asutuse luba). Mineraalvett peab villima veevõtukohas. Kuna mineraalvee iseloomulikud koostisosad peavad jääma muutumatuks päritolukohast kuni lõpptarbijani, ei tohi ammutatud vett töödelda. Lubatud on kasutada vaid üksikuid mineraalvee töötlemise meetodeid, näiteks süsihappegaasi lisamine või lenduvate või ebasoovitavate koostisosade eemaldamine (üksnes juhul, kui see ei muuda vee koostist oluliste komponentide suhtes, mis annavad veele selle iseloomulikud omadused).
Loodusliku mineraalvee ammutamiseks tuleb saada Keskkonnaametilt keskkonnaluba veeseaduse ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 nõuete alusel. Keskkonnaload kantakse Keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteemi KOTKAS.
Loodusliku mineraalvee tootmine ehk kõik tehase protsessid peavad vastama rangetele toiduohutuse eeskirjadele. Loodusliku mineraalvee tootjad (nagu kõik toiduga tegelevad ettevõtted) peavad taotlema Põllumajandus- ja Toiduametilt (PTA) tegevusluba. PTA on pädev asutus, kes tunnustab toidukäitlemisettevõtet ning teeb järelevalvet toiduseaduse ja veeseaduse alusel. Seega, enne loodusliku mineraalvee tunnistamismenetluse alustamist Terviseametis, peab ettevõtte olema PTA poolt kontrollitud ning tegevusluba väljastatud.
Loodusliku mineraalvee kvaliteedile esitatakse mitmeid nõudeid, mille täitmist kontrollitakse põhjalikult tunnustamismenetluse käigus. Vesi peab pärinema maa-alustest saastamata leiukohtadest, olema looduslikult puhas ning mikrobioloogiliselt ohutu. Samuti peab mineraalsoolade koostis vees olema stabiilne. Loodusliku mineraalvee tunnustamismenetluse käigus hinnatakse eelpool toodud kriteeriumite täitmist ning hindamise tulemusel väljastatakse otsus.
Kui soovite esitada taotluse vee tunnustamiseks looduliku mineraalveena, siis tuleb teil alustuseks tutvuda mineraalvett turustava ning allikat kasutava isiku ülesannetega (veeseaduse § 90) ning sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 62 „Tervisekaitsenõuded mineraalveele ja allikaveele“ nõuetega.
Vee tunnustamiseks looduliku mineraalveena tuleb esitada Terviseametile:
- vabas vormis kirjalik taotlus;
- sotsiaalministri määrusega nr 62 nõutavad dokumendid;
- märgistuse näidis
Riigilõivu tasutakse riigilõivuseaduses § 293 sätestatud määras (vaata ka Riigilõivud ja tasud).
Ühendusevälise riigi maapõuest saadud ja Euroopa majanduspiirkonda imporditud mineraalvee tunnustamise otsuse kehtivusaeg on viis aastat. Tunnustamismenetlust ei ole vaja korrata, kui enne viie aasta möödumist on päritoluriigi vastutav asutus uuesti tõendanud mineraalvee nõuetekohasust.
| Taotleja |
Mineraalvee müüginimetus |
Tunnustamise otsus |
|---|---|---|
| OÜ Kaevutee |
Häädemeeste Goodmens |
|
| Verska Mineraalvee OÜ |
Värska Mineraal |
|
| Haage Joogid OÜ |
Haanja |
|
| Haage Joogid OÜ |
Haage |
|
| Värska Originaal AS |
Peter Mikheim puurkaev nr. 1 |
|
| Värska Originaal AS |
Värska Originaal |
|
| Verska Mineraalvee OÜ |
Maitselt Mahe Värska |
|
| Saku Õlletehase AS |
Vichy |
|
| Värska Originaal AS | Värska Naturaal |
Pangaülekandega tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium ning kindlasti märkida ka viitenumber!
- Saaja nimi: Rahandusministeerium
- Saaja konto:
- SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)
- Swedbank EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X)
- LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
- Luminor Bank EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: NDEAEE2X)
- Viitenumber: 2900082320 NB! KOHUSTUSLIK
- Selgitus: toiming(ud), mille eest riigilõiv tasutakse
Vastavalt riigilõivuseaduse § 293-le tuleb dokumentide menetluse eest tasuda riigilõivu järgmiselt:
- 1000 eurot loodusliku mineraalvee tunnustamismenetluse eest;
- 685 eurot veevõtukohas loodusliku mineraalvee veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamise eest;
- 250 eurot loodusliku mineraalvee tunnustamise otsuse väljastamise või selle kehtivuse pikendamise ning Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vastutavate asutuste teavitamise eest.
Lisaks sellele peab loodusliku mineraalvee tootja tasuma majutamiskulud ning sõidukulud veevõtukohta ja tagasi Terviseameti kahele esindajale, kes hindavad loodusliku mineraalvee veevõtukoha, allika, veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasust. Nimetatud kohustus kehtib üksnes juhul, kui Terviseamet peab tegema kulutusi, mis ei ole kaetud riigilõivuga ühendusevälise riigi maapõue mineraalvee tunnustamise menetluse raames.
- Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutuste poolt tunnustatud looduslike mineraalvete nimekiri on avalikustatud Official Journal ajalehes nr 2010/C 65/01: List of natural mineral waters recognised by the Member States.
- Uuendatud nimekiri on avaldatud Euroopa Komisjoni kodulehel. Juhul, kui turul olev looduslik mineraalvesi puudub antud nimekirjas, palume pöörduda Terviseameti poole lisainfo saamiseks. Vajadusel võetakse ühendust Euroopa Komisjoniga või liikmesriigi pädeva asutusega.
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.04.2026
