Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Solaariumides kasutatavad aparaadid on erinevat tüüpi, erineva võimsusega ja kiirgussagedusomadustega.
Solaarium kopeerib päikese valgusspektrit ja tekitab nahas sarnaseid päevitusreaktsioone. UV-seadmes kasutatavad lambid genereerivad UVB ja eriti UVA laineala kiirgust, vastavalt 280–320 nm ja 320–400 nm.
NB! Alates 01.09.2025 on keelatud osutada solaariumiteenust alaealistele (rahvatervishoiu seadus).
Solaariumi bioloogiline mõju
Solaariumides kasutatakse lampe, mis kiirgavad kordades tugevamalt kui looduslik päike. Seetõttu saab nahk solaariumis lühikese aja jooksul väga suure annuse UV-kiirgust.
UVA-kiirgus jõuab naharakkudesse ning kahjustab nende struktuuri, lagundades elastiini ja kollageeni. Naha elastsuse vähenemise tõttu soodustab see kortsude teket. Lisaks pärsib UVA-kiirgus immuunsüsteemi ning muudab inimese vastuvõtlikumaks nakkuste ja nahavähi suhtes.
UVB-kiirgus mõjutab epidermist ning suurtes doosides võib põhjustada naha põletust. Selle tulemusena väheneb naha loomulik kaitsevõime. Mida suurem on UVB-kiirte osakaal, seda rohkem kahjustuvad naha sügavamad kihid. Kahjuliku mõju nähud võivad avalduda alles aastate või aastakümnete pärast. On välja selgitatud, et mida nooremas eas hakatakse solaariumis käima, seda suurem on risk haigestuda nahavähki.
Kunstpäevitamisele omistatakse ekslikult mitmeid positiivseid tervisemõjusid, nagu näiteks välimuse ja meeleolu parendamine, päikesepõletuse vastane kaitse, D-vitamiini sünteesi stimuleerimine. Solaariumiteenust puudutavaid levinud eksiarvamusi aitab kummutada teaduskirjandus.
Solaariumikasutajate seas on levinud väärarusaam, et kunstlik UV-kiirgus tekitab „turvalisema” päevituse kui päikesevalgus. On tõestatud, et nii nagu päikese UV-kiirgus, suurendab ka solaariumiseadmetest saadav UV-kiirgus erinevate onkoloogiliste haiguste tekke riski [1].
Näiteks kunstpäevitamise ja melanoomi tekkeriski uuring tuvastas märkimisväärse seose* solaariumisessioonide kumulatiivse (ehk koguneva) arvuga. Leiti, et naistel, kelle kunstpäevitamise seansside kumulatiivne koguarv oli > 30, oli melanoomi tekkerisk 32% kõrgem ning naistel, kelle päevitusseansside kumulatiivne koguarv ≥480, oli risk 53% kõrgem (nt vähemalt kord nädalas 10 aasta jooksul) võrreldes nendega, kes ei ole kunagi solaariumit külastanud [2].
Lisaks on UV-kiirgust seostatud naha kiirenenud vananemise, immuunsuse pärssimise ja nahapõletustega. Mõju avaldatakse nii UVA (kaudne DNA kahjustus) kui ka UVB (otsene DNA kahjustus) kiirguse kaudu [3]. Uuringud kinnitavad, et UV-kiirgusel pole mitte ainult mutageenne, vaid ka tugevad immunomoduleerivad omadused, mis mõjutavad põletikulisi ja autoimmuunseid protsesse [4].
Piiratud koguses on UV-kiirgus küll vajalik inimorganismis normaalsete füsioloogiliste protsesside kulgemiseks, olles rakkude kasvu ja diferentseerumise, melanogeneesi ja D-vitamiini tootmise vahendaja. Kuid UV-kiirguse annuste suurenemisega kasvavad eelpool mainitud terviseprobleemide tekkeriskid [5]. UV-kiirguse käivitatud päevitamisprotsessi molekulaarne mehhanism näitab, et päevituse põhjustajaks on DNA kahjustus. Seetõttu on ebatõenäoline, et on olemas UV-kiirguse annuseid või manustamisviise, mis võiksid päevitamisest saadava kasu ja terviseriskid tasakaalu viia. Seega pälvib „turvalise päevitamise” teooria teaduslikult põhjendatud skeptitsismi [6].
Solaariumi pooldajate ringis levib uskumus, nagu oleks solaariumisalong regulaarse UV-kiirguse „puhastava toime tõttu“ kordades ohutum kui mõni ilusalong, apteek või muu avalik koht. Rääkides UV-kiirguse desinfitseerivast toimest peab arvestama, et tegemist on just UVC-kiirguse bioloogilise (desinfitseeriva) toimega [7]. Seda kasutatakse tõesti erinevates valdkondades mikroorganismide hävitamiseks või inaktiveerimiseks (näiteks meditsiinis, toiduainetööstuses, joogivee valdkonnas).
Kindlasti ei ole asjakohane seostada UV-kiirguse desinfitseerivat toimet solaariumisalongidega, kuna solaariumiseadmete lubatud kiirgusintensiivsus UVC lainealas on tugeva kantserogeensuse tõttu nullilähedane [8].
Vastupidiselt solaariumi pooldajate veendumusele leidub kirjanduses tõendeid solaariumiseadmetest tuleneva nakkushaigustesse haigestumise riski kohta. 2010. aastal USAs läbi viidud uuringus keskenduti solaariumisalongide mikrobioloogilisele keskkonnale, et välja selgitada solaariumiseadmete sanitaarne seisund. Uhtmeproovid võeti kümne salongi päevitusseadmete keskmisest osast, millel on kliendi kokkupuude solaariumiseadme pinnaga kõige tõenäolisem. Kõikide uuritud seadmete proovidest avastati mikrobioloogilise analüüsi tulemusena tõsiseid nahainfektsioone tekitavaid patogeene: Pseudomonas spp., Bacillus spp., Klebsiella pneumonia, Enterococcus species, Staphylococcus aureus ning Enterobacter cloacae.
Arvestades solaariumiseadme ja kliendi naha otsese kontakti vältimatust, on autorid käsitlenud solaariumiseadmeid patogeenide ülekandumise ja nahainfektsiooni riskiallikana [9]. Lisaks on kirjanduses käsitletud solaariumiseadet kui tõenäolist inimese papilloomiviiruse ülekandumise allikat [10].
Teadusuuringutes on märgatud, et hooajalise depressiooniga** inimestel paraneb meeleolu päikesevalguse käes viibides ja sagedase päevitamise järel. Mõnede teadlaste arvates on meeleolu tõus seotud endorfiinide taseme tõusuga organismis. Siiski tuleb arvestada, et tegemist on päikesevalguse (mitte UV-lampide valguse) mõju uurimisega, mis tähendab, et meeleolu parendamise ja solaariumiteenuse otsese seose loomine pole põhjendatud.
Kui vaadata kliinilistes tingimustes valgusteraapia võimalusi, siis teaduskirjanduse andmetel kasutatakse sesoondepressiooni ja muude depressiivsete seisundite puhul valgusteraapiat ereda valgusega (BLT ehk bright light therapy). Solaariumilambid ei kiirga täisspektrit valgusteraapias kasutatavat valgust, vaid peamiselt UVA-kiirgust, millel pole teaduspõhist alust meeleolu parandamisel [11].
Solaariumiteenuse reklaamides väidetakse, et solaariumipäevitus võib toimida kui keha loomulik kaitse päikesepõletuse eest. Päevituse tekkimiseks on vaja põletust, mis on omakorda märk sellest, et nahk on saanud tõsise kahjustuse. Põletus kahjustab naharakkude DNAd, mis tähendab, et juba eelpäevitusega kaasneb nahakahjustus, mis suurendab nahavähi tekkeriski.
Teadusuuringud kinnitavad, et vähiriski esile kutsuv UV-kiirguse hulk on palju väiksem kui päikesepõletuse tekkimiseks vajalik kogus. Kliinilised uuringud on näidanud, et ohutu päevituse varianti pole olemas ja eelpäevitus enne päikese käes viibimist ei too mingit kasu. Seetõttu ei saa väita, et solaariumis käimine enne suvehooaega või soojamaareisi valmistab nahka päikeseks ette [12].
D-vitamiin on organismile kindlasti vajalik, tagades luukoe arengu ja püsimise tugevana. Lisaks toetab D-vitamiin immuunsust, lihastööd, vere hüübimist ja närvikoe talitlust.
Teatavasti indutseerib UVB-kiirgus nahas previtamiini D3 sünteesi. Uuringute andmetel peaks katmata käte ja näoga mõõdukal päikese käes viibimisel olema heleda nahaga inimeste päevane D3 vajadus kaetud. On leitud, et heleda nahaga isikutel (nahatüüp I–III) tuleks päevase D3 vajaduse katmiseks viibida päikese käes sõltuvalt hooajast 5 kuni 20 minutit. Siiski on tervetel inimestel D-vitamiini sisaldus organismis hooajaliselt erinev ning talvisel perioodil võib päikesevalgus kui ainus D-vitamiini saamise allikas jääda ebapiisavaks. Sellega omakorda seostatakse teatud terviseriskide suurenemist ning seepärast soovitatakse päikesevaesel ajal organismi D-vitamiini varud teadlikult kompenseerida.
Tuginedes faktidele, et D-vitamiini bioloogilise aktiivsuse tähtsust seostatakse vähi, diabeedi, südame-, autoimmuun- ja seedetraktihaigustega, kasutavad solaariumite pooldajad jõulise argumendina D-vitamiini sünteesi stimulatsiooni solaariumis kui päevitamise "kasulikkust" [13]. Selle väite kummutamiseks rõhutavad aga uuringud, et ehkki kunstpäevitamine (UVB-kiirguse toimel) stimuleerib previtamiini D3 sünteesi, on D3 üldine tootmine nahas siiski piiratud ning vereseerumis teatud kontsentratsioonini jõudmisel selle süntees pidurdub. See omakorda tähendab, et pikaajalise regulaarse päevitamisega ei pruugi inimene saavutada soovitud eesmärki (tõsta D-vitamiini organismis vajaliku tasemeni). UV-kiirguse pidev toime võib vastupidi põhjustada organismis D-vitamiini lagunemist ja seeläbi vähendada D-vitamiini taset [14], [15], [16]. Samas pole võimalik täpselt määrata, kui kaua peaks inimene D-vitamiini vajaduse rahuldamiseks UV-kiirguse käes viibima. Seda ennekõike seetõttu, et D-vitamiini sünteesi nahas mõjutavad mitmed tegurid, näiteks inimese nahavärv või kiirgusega kokku puutuva naha pindala.
Organismis optimaalse D-vitamiini taseme ning positiivse tervisemõju saavutamiseks ja säilitamiseks võib UV-kiirgusega kaasnevaid riske vältida D-vitamiini suukaudse manustamise või D-vitamiiniga rikastatud toitude tarbimisega [17].
UV-kiirgus võib teatud terviseseisundite puhul tõesti anda positiivset raviefekti. Näiteks ravitakse UV-kiirguse abil bakteriaalseid infektsioone (dermatoose ning impetiigoga*** mõjutatud atoopilist nahka), psoriaasi raviks kasutatakse nii D-vitamiini lokaalset ravi kui ka kitsa spektriga (311–313 nm) UVB-kiirgust [18], [19]. Solaariumilambid kiirgavad peamiselt siiski aga UVA-kiirgust. Seega ei ole asjakohane võrrelda solaariumit valgusteraapiaga.
Ühtlasi rõhutatakse teaduskirjanduses, et UV-kiirgusega kaasneb suur nahapõletuse oht, mistõttu võivad näiteks rosaatsea, psoriaas ja atoopiline dermatiit hoopis oluliselt ägeneda. Seepärast peaks UV-kiirguse kasutamine ravieesmärkidel toimuma meditsiinilise järelevalve all, näiteks kliinikutes [20]. On võimalik soetada ka spetsiaalseid aparaate kodus kasutamiseks, kuid see eeldab eelnevat spetsialisti konsultatsiooni ja teadlikku patsienti, kes suudab raviprotsessi adekvaatselt jälgida.
Kirjanduses rõhutatakse, et kuigi valgusteraapia on osutunud väga tõhusaks mitmete krooniliste nahahaiguste ravimisel, jäävad UV-kiirguse raviefektide kõrvale siiski alles onkogeneesi (vähkkasvajate tekke) riskid. Maksimaalselt kasuliku bioloogilise efekti saavutamise küsimust kahjuliku kokkupuute minimeerimisega ei ole siiani lahendatud. Kuna valgusteraapiaga ravitavad terviseprobleemid on enamasti kroonilised, jääb patsiendi kokkupuude UV-kiirgusega eluaegseks (regulaarselt korduvaks). See omakorda suurendab negatiivsete tervisesündmuste tõenäosust. Praeguseks ei ole leitud piisavat UV-kiirguse annust, mis aitaks saavutada maksimaalset terapeutilist efekti, olles seejuures piisavalt väike, et kahjulik mõju oleks minimaalne [21].
Kasutatud allikad:
[1] Tanning bed use and melanoma: Establishing risk and improving prevention interventions. 2016
[2] Indoor Tanning and Melanoma Risk: Long-Term Evidence From a Prospective Population-Based Cohort Study. 2017
[3] Tanning bed use and melanoma: Establishing risk and improving prevention interventions. 2016
[4] Photoimmunology: how ultraviolet radiation affects the immune system. 2019
[5] Photoimmunology: how ultraviolet radiation affects the immune system. 2019
[6] UV and pigmentation: molecular mechanisms and social controversies. 2008
[7] Far-UVC light: A new tool to control the spread of airborne-mediated microbial diseases. 2018
[8] EVS-EN 60335-1:2012+A11+A13+A1+A14+A2:2019 „Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 1: Üldnõuded“
[9] Tanning bed hygiene: Microbes found on tanning beds present a potential health risk. 2010
[10] Tanning bed warts. 1987. www.jaad.org/action/showPdf?pii=S0190-9622%2888%2980297-4
[11] Indoor tanning: Evidence surrounding advertised health claims. 2021
[12] Indoor tanning: Evidence surrounding advertised health claims. 2021
[13] Vitamin D and Influenza—Prevention or Therapy? 2018
[14] The benefits and risks of ultraviolet (UV) tanning and its alternatives: the role of prudent sun exposure. 2009
[15] Biological effects of ultraviolet radiation relevant to health with particular reference to sunbeds for cosmetic purposes. 2015
[16] Duration of Casual Sunlight Exposure Necessary for Adequate Vitamin D Status in Indian Men. 2018
[17] The potential carcinogenic risk of tanning beds: clinical guidelines and patient safety advice. 2010
[18] Modulation of the immune system by UV radiation: more than just the effects of vitamin D? 2011
[19] Photoimmunology: how ultraviolet radiation affects the immune system. 2019
[20] EUROSKIN Recommendations on Sunbed Use
[21] Ultraviolet radiation therapy and UVR dose models. 2015
*Annuse-vastuse seos – seos mingi teguri erinevate intensiivsustasemete (hulk, tugevus või kestus) ja tulemi vahel.
**Hooajaline depressioon (inglise keeles seasonal affective disorder ehk lühendina SAD) on häire, mis on seotud vähesema päevavalgusega sügisesel ja talvisel perioodil (www.peaasi.ee/hooajaline-depressioon).
***Impetiigo – mädavill-lööve on pindmine naha bakternakkus. Haigustekitajateks on Staphylococcus aureus ja streptokokid.
Soovitused kliendile
- Enne solaariumisse minekut tuleb määrata kindlaks oma nahatüüp: mida heledam nahk, seda lühem aeg solaariumis viibimiseks.
- Ärge külastage solaariumit üle kahe korra nädalas.
- Kui viimasest solaariumiseansist või päevitamisest on möödunud üle 6 nädala, on naha UV-kaitsevõime langenud peaaegu nullini. See tähendab, et solaariumis tuleks päevitamist alustada kõige nõrgematest lampidest.
- Enne solaariumisse minekut tuleks nahale kanda spetsiaalselt solaariumis kasutamiseks mõeldud kaitsekreemi ning mitte kasutada tugevatoimelisi antibakteriaalseid kosmeetikavahendeid ja suure alkoholisisaldusega näovett.
- Kontaktläätsede kandjad peaksid läätsed enne solaariumiseanssi eemaldama.
- Solaariumiseansi ajal peab kandma UV-kaitseprille ning kaitsma UV-kiirguse eest ka juukseid.
- Kui enne solaariumit käiakse basseinis, tuleb kare kloorivesi kindlasti maha pesta, vastasel juhul võib tugevneda UV-kiirte kahjulik mõju.
- Antibiootikumide ning teiste ravimite tarvitamise ajal (hormoonpreparaadid, rahustid, vererõhu alandajad jne) on solaariumis käimine sageli vastunäidustatud. Kui tarvitate ravimeid, tuleks enne solaariumi külastamist konsulteerida arstiga.
Solaariumi kasutamine võib teid rohkem ohustada juhul, kui:
- olete alla 18-aastane;
- teil on hele või tundlik nahk, mis võib kergesti saada päikesepõletuse;
- olete varem saanud päikesepõletuse (eriti lapsepõlves);
- teil on palju tedretähne ja/või punased juuksed;
- teil on palju sünnimärke;
- teil või lähematel sugulastel on varem esinenud nahavähki;
- päikesevalgus on teie nahka juba kahjustanud.
Päevitamise asemel soovitame eelistada oma loomulikku nahatooni ja nautida päikest turvaliselt.
Päikesevaesel hooajal organismi D-vitamiini varude taastamiseks ja säilitamiseks soovitame D-vitamiiniga rikastatud toiduaineid või vajadusel teatud annuses toidulisandeid.
Tuleb meeles pidada, et solaariumi UV-kiirgusega kokkupuutel ei ole ohutut piiri. UV-kiirgusest (olgu see solaariumis või päikese käes päevitamine) põhjustatud kogu nahakahjustus pole koheselt nähtav. Iga päevituskord kahjustab nahka järk-järgult, kiirendades vananemisprotsessi ja suurendades onkoloogiliste haiguste tekkeriski. Negatiivsete tagajärgede ulatus avaldub alles aastaid hiljem.
Solaariumi kasutamine suurendab riski haigestuda nahavähki ning mida varem solaariumiseanssidega alustatakse ja mida sagedamini neid tehakse, seda suurem on risk. Kui otsustate siiski solaariumis päevitada, on oluline järgida ettevaatusabinõusid.
Viimati uuendatud 02.09.2025
