Kui paljudel inimestel ilmnevad korraga nohu, kurguvalu ja halb enesetunne, ütlevad meditsiinitöötajad, et käes on ägedate respiratoorsete haiguste (ÄRH) leviku periood. Rahvakeeli nimetatakse seda sageli külmetushaiguste hooajaks.
Tegelikkuses on külmetushaiguste põhjuseks mitmesugused viirused. Hingamisteede nakkushaigusi põhjustavad üle kahesaja viiruse, mis tungivad organismi peamiselt ülemiste hingamisteede kaudu. Sagedamini on tegemist rino-, paragripi-, adeno- ja hooajalise koroonaviirusega. Ainuüksi sümptomite põhjal on raske neid teistest respiratoorsetest haigustest eristada, seega on kindel diagnoos võimalik vaid laboratoorsete testide abil.
Tõsisemad hingamisteede nakkushaigused on gripp, COVID-19 ja respiratoor-süntsütsiaalse viirusega (RSV) seotud nakkused. Need viirused võivad põhjustada raskemaid tüsistusi, sealhulgas kopsupõletikku ja hingamispuudulikkust, mis sageli vajavad haiglaravi. Eakad, krooniliste haigustega ja nõrgenenud immuunsusega inimesed on gripi, COVID-19 ja RSV puhul suuremas riskis tõsiste tüsistuste, nagu südame- ja kopsuhaigused, tekkeks. Kuigi gripp ja COVID-19 võivad osadel inimestel kulgeda kergelt, põhjustavad need viirused igal aastal märkimisväärse arvu surmajuhtumeid, eriti riskirühmades, mida tavaline äge respiratoorne haigus tavaliselt ei põhjusta.
Viirused levivad kiiresti ja laialdaselt, põhjustades sageli ulatuslikke epideemiaid ja pandeemiaid, mis omakorda koormavad tervishoiusüsteeme.
Kuidas kaitsta ennast ja oma lähedasi haiguste eest?
Haigena püsi kodus! Mistahes haigusnähtude korral jää koju, kuni oled tervenenud. Haigena ei tohi käia tööl, koolis, poes ega mujal. Kerged sümptomid tervel inimesel võivad osutuda riskirühma kuuluvatele inimestele eluohtlikuks. Ära anna haigestunud lapsi eakate hoolde ning väldi haigena väikeste laste hooldamist ja kokkupuudet riskirühma kuuluvate inimestega.
- Vaktsineeri ennast gripi vastu. Kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad: kuni 7-aastased väikelapsed, rasedad naised, üle 60-aastased ning alaealised, kellel on tervisemurede tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Gripi riskirühmadele on vaktsineerimine tasuta. Vaktsineerida saab perearstikeskustes, paljudes apteekides ja raviasutuste vaktsineerimiskabinettides üle Eesti. Rohkem infot leiab vaktsineeri.ee veebilehelt.
- Pese regulaarselt käsi sooja vee ja seebiga. Vajadusel kasuta desinfitseerimisvahendeid, sest viirus võib levida saastunud esemete kaudu.
- Väldi kätega näo, silmade, suu ja nina puudutamist.
- Köhimisel ja aevastamisel kata nina ja suu paberräti või käsivarrega. Kasutatud paber viska kohe ära ja pese käed.
- Tuuluta regulaarselt ruume. Tee seda vähemalt kaks korda päevas, iga kord vähemalt 15 minutit.
- Riskirühma kuuluvad inimesed peaksid vältima rahvarohkeid kohti või kandma seal maski.
- Haigega lähikontaktis olles kata nina ja suu maskiga.
- Väldi stressi ja järgi tervislikku eluviisi: maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.
Soovitused viirusnakkuste põdejatele
- Haigestumise korral võta ühendust perearstiga või perearsti nõuandeliiniga numbril 1220.
- Haigena püsi kodus!
Mistahes haigusnähtude ilmnemisel jää koju, kuni oled täielikult paranenud. Haigena ei tohi käia tööl, koolis, poes ega mujal avalikes kohtades. Kerged sümptomid tervel inimesel võivad riskirühma kuuluvatele inimestele kujuneda eluohtlikuks. Ära anna haigestunud lapsi eakate hoolde ning väldi haigena väikeste laste hooldamist ja kokkupuudet riskirühma kuuluvate inimestega.
- Haigena järgi rangelt käte- ja hingamisteede hügieeni ning võimalusel telli eluks vajalik kontaktivabalt koju.
Kodune ravi ja isolatsioon
Enamik inimesi põevad viirusnakkust kergelt ning paranevad kodusel ravil. Ravi on toetav ja suunatud sümptomite leevendamisele:
- joo piisavalt vedelikku,
- puhka ja anna kehale aega paranemiseks,
- palaviku (üle 38,5 °C) või halva enesetunde korral võib kasutada paratsetamooli, ibuprofeeni, deksketoprofeeni või aspiriini.
Kui sul esinevad COVID-19-le või gripile viitavad sümptomid (nt palavik, köha, kurguvalu, lihas- või peavalu, iiveldus) ning haigus kulgeb kergelt, püsi kodus vähemalt 5 päeva alates sümptomite algusest. Isolatsiooni võib lõpetada, kui oled olnud vähemalt 24 tundi palavikuta (ilma palavikualandajateta) ning hingamisteede sümptomid on taandumas.
Kui haigus kulgeb raskemalt või sul on immuunpuudulikkus, konsulteeri arstiga. Täpsemad soovitused viirusnakkuste koduseks raviks on toodud allolevas juhendis:
Aita jälgida viirushooaja kulgu Eestis
Kas oled hiljuti põdenud mõnd hingamisteede nakkust? Jaga oma kogemust Terviseameti küsitluses. Sinu vastused aitavad meil paremini jälgida hingamisteede nakkuste levikut Eestis.
Kogutud andmed täiendavad laboratoorset seiret ja annavad parema ülevaate viirushooaja kulust. Küsimustikule vastamine võtab umbes 3 minutit ja on anonüümne.
Seotud viited
Viimati uuendatud 13.10.2026
