Keemiarelvade määratlus
Keemiarelvadeks loetakse mürkkemikaale, mis oma toime tõttu võivad põhjustada inimeste või loomade surma, ajutist teovõimetust või püsivaid vigastusi. Erandiks on kemikaalid, mida kasutatakse keelustamata eesmärkidel.
Lisaks hõlmab keemiarelvade mõiste mürkkemikaalide lähteaineid ning laskemoona, seadeldisi jm varustust, mis on ette nähtud tapmiseks või vigastamiseks mürkkemikaalide eraldumise kaudu.
Konventsiooniga keelustamata eesmärgid
- tööstuslikud, põllumajanduslikud, teaduslikud, meditsiinilised, farmakoloogilised või muud rahumeelsed eesmärgid;
- kaitse-eesmärgid, mis on otseselt seotud mürkkemikaalide ja keemiarelvade vastase kaitsega;
- sõjalised eesmärgid, mis ei ole seotud keemiarelvade ega kemikaalide mürgiste omaduste kasutamisega sõjapidamises;
- eesmärk tagada õiguskord, sealhulgas riigisiseste rahutuste laialiajamine.
Kemikaalide nimekirjad
Konventsiooniga kaetud mürkkemikaalid ning nende lähteained on jaotatud kolme nimekirja, võttes arvesse, millist riski need kujutavad konventsiooni eesmärkidele.
1. nimekiri
Sisaldab kemikaale, mida on ajalooliselt arendatud, toodetud, varutud või kasutatud keemiarelvana või millel on sellised omadused, mis võimaldavad seda kasutada keemiarelvana või lähteainena 1. nimekirja mürkkemikaalide tootmiseks.
Nendel kemikaalidel puuduvad või on vähesed konventsiooniga keelustamata kasutusalad.
2. nimekiri
Kemikaalid, millel on sellised omadused, mis võimaldavad seda kasutada keemiarelvana või lähteainena 1. nimekirja kemikaalide või 2. nimekirja mürkkemikaalide tootmiseks.
Neid kemikaale ei toodeta suurtes kaubanduslikes kogustes konventsiooniga keelustamata eesmärkidel.
3. nimekiri
Kemikaalid, mida on toodetud, varutud või kasutatud kui keemiarelva või millel on sellised omadused, mis võimaldavad seda kasutada keemiarelvana või lähteainena 1. nimekirja kemikaalide või 2. nimekirja lähteainete tootmiseks.
Neid kemikaale toodetakse sageli suurtes kaubanduslikes kogustes konventsiooniga keelustamata eesmärkidel.
Diskreetsed orgaanilised kemikaalid
Konventsioonis pööratakse tähelepanu ka diskreetsetele orgaanilistele kemikaalidele, mitte otseselt nende kemikaalide endi tõttu, vaid seepärast, et selliseid kemikaale suurtes kogustes tootvaid rajatisi on võimalik kasutada nimekirjadesse kuuluvate kemikaalide tootmiseks ning see võib ohtu seada konventsiooni eesmärgid.
Diskreetsed orgaanilised kemikaalid hõlmavad kõiki süsinikuühendeid (v.a selle oksiidid, sulfiidid ja metallkarbonaadid) ja neid identifitseerib kemikaali nimetus, struktuurvalem (kui see on teada) ning Chemical Abstract Service'i (CAS) registrinumber (kui see on omistatud).
Lisaks eristatakse diskreetsete orgaaniliste kemikaalide all PSF-kemikaale ehk fosforit, väävlit või fluori sisaldavaid kemikaale.
Riikliku asutuse kohustused
Konventsioon nõuab, et osalisriigid keelustaksid keemiarelvadega seotud tegevused ning kehtestaksid kontrollmeetmed. Lisaks reguleerib konventsioon mürkkemikaalide ja nende lähteainetega seotud tegevusi (nt tootmine, töötlemine, kasutamine, eksport, import) ning sätestab vastavatest tegevustest teavitamise vajaduse nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Konventsioonis ette nähtud kohustuste täitmise eest vastutab Eestis Terviseamet, kelle üheks ülesandeks on koostada ja edastada Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile konventsioonis sätestatud deklaratsioone.
Andmete esitamine
Kemikaale käitlevad ettevõtted peavad igal aastal 1. märtsiks edastame Terviseametile täidetud küsitluslehe konventsiooni nimekirjades loetletud ühendite ning nimekirjadesse mittekuuluvate diskreetsete orgaaniliste kemikaalidega seotud tegevuste kohta.
Täidetud küsitluslehe palume saata e-posti aadressile [email protected].
Konventsiooni nimekirjades toodud kemikaalid kuuluvad ka strateegiliste kaupade hulka. Täpsemat teavet strateegiliste kaupade kontrolli kohta leiab välisministeeriumi veebilehelt.
Seotud viited
Viimati uuendatud 19.01.2026
