Sel aastal avati Eestis suplushooaeg 54 supluskohas. Hooaja vältel võeti neist kokku 329 veeproovi. Neist 25 ehk 7,6 protsendi puhul ületasid mikrobioloogilised näitajad kehtestatud kontrollväärtuse. Escherichia coli bakterite sisaldus ületas kontrollväärtuse kuues proovis ja soole enterokokkide sisaldus 24 proovis. Bakterite sisalduse suurenemine vees on sageli seotud tugevate vihmavalingute või tormiste ilmaoludega.
Ajutised probleemid veekvaliteediga olid 11 supluskohas. Kõige enam esines mittevastavusi Tartus Anne kanali ääres, kus mikrobioloogilised näitajad ületasid kontrollväärtuse umbes pooltes võetud proovides. Väiksemaid kontrollväärtuse ületamisi esines Tallinna Pelguranna/Stroomi, Pikakari ja Harku järve rannas, Viimsi Haabneeme rannas, Pärnu Mai rannas, Hiiumaa Kassari rannas, Viljandi Paala järve supluskohas, Ida-Virumaa Toila rannas ning Tartumaa Verevi järve rannas.
Jahedapoolne suvi hoidis ära suuremad sinivetikate õitsengud, kuid soodsate ilmastikuolude tõttu jõudsid juuni lõpus ja juuli alguses sinivetikate massid avamerelt ka Põhja-Eesti rannikule. Massiliselt tuvastati sinivetikaid Stroomi, Pirita, Pikakari ja Haabneeme rannas. Nagu varasematel aastatel, esines sinivetikate õitsenguid ka Harku järves. Väiksemas koguses täheldati sinivetikaid juuli lõpus ka Tamula ja Viljandi järve supluskohtades.
Pärast suplushooaja lõppu hindab Terviseamet suplusvee kvaliteeti ning koostab selleks viimase nelja aasta andmete põhjal andmekogu. Andmekogu alusel arvutatakse protsentiilide väärtused ning jaotatakse supluskohad nelja kvaliteediklassi: väga hea, hea, piisav või halb. Terviseamet avalikustab uuendatud supluskohtade kvaliteediklassid oma kodulehel enne aasta lõppu. Vajadusel uuendatakse ka supluskohtades olevat infot enne järgmise suplushooaja algust.
