Haigustekitaja
Vöötohatise tekitajaks on varicella-zoster viirus (VZV).
Nakkusallikas
Vöötohatise nakkuseallikaks on haige inimene.
Levimine
Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Lähikontaktsed inimesed nakatuvad 20% sagedusega.
Vöötohatise lööve levib piki nahavööndeid. See viitab sellele, et viirus on perifeerse närvisüsteemi ganglionides reaktiveerunud, liikudes piki närvitüvesid, jõudes nahani. Samas võib nii tuulerõugete, vöötohatise ja postherpeetilise neuralgia korral tervetel täiskasvanutel esineda viiruse-veresus, millele viitab ka viiruse esinemine mitmetes elundites. Tuulerõugete ajal nakatab viirus teatud immuunrakud, nagu T-lümfotsüüdid ja mononukleaarsed rakud, mis aitab viirusel levida organismis. Mononukleaarsetes rakkudes leiduvad viirusvalgud näitavad, et viirus liigub närvisõlmedes.
Herpesviirusel 3 (tuulerõuged ja vöötohatis) ja lihtohatise viirusnakkusel on oluline erinevus: lihtohatis püsib peidetuna kraniaalnärvide ganglionides, samas kui tuulerõugete-vöötohatise viirus jääb varjatuks nii kraniaalnärvides, dorsaalnärvijuurtes kui ka autonoomsetes närvisõlmedes enam kui 90% tervetest täiskasvanutest.
Peiteperiood
Vöötohatise-tuulerõugete viirus püsib latentses olekus inimese närvisüsteemi rakkudes aastaid ja aastakümneid. Pärast aktiveerumist ja ohatisehaavandite tekkimist levitab haige viirusi ühe nädala jooksul pärast haavandite tekkimist.
Haigusnähud
Vöötohatise-tuulerõugete viirus kutsub esile tuulerõugete haigusnähud ning pärast ägedate haigusnähtude vaibumist säilib viirus latentses olekus kraniaalnärvides, dorsaalnärvijuurtes ja autonoomse närvisüsteemi ganglionides. Aastate möödumisel, pärast tuulerõugete viiruse vastase spetsiifilise immuunsuse taseme langust, taastab viirus oma aktiivsuse. Kliiniliselt avaldub see vöötohatise haigusnähtude tekkes eeskätt närvivalu ja tavaliselt ühe kuni kolme nahavööndi ulatuses lööbe ilmumises keha erinevates piirkondades. Sagedamini tekib vöötohatise lööve siiski rindkerel ja kolmiknärvi silmanärviharu innervatsioonialal.
Latentse viirusenakkuse reaktiveerumine VIII kraniaalnärvi ganglionides ja näonärvi genikulaar-ganglionis võib esile kutsuda nn. Ramsay-Hunt’i sündroomi ehk Herpes zoster oticus’e, mida iseloomustavad intensiivne kõrvavalu, püsiv või mööduv näonärvi halvatus, päevi või nädalaid püsiv peapööritus, püsiv või osaliselt taastuv kuulmisekaotus, villilise lööbe esinemine väliskuulmekäigus piki näonärvi tundlikkuseharu.
Nii latentse viirusenakkuse aktiveerumise kui Ramsay-Hunt’i sündroomi tekke riskirühmaks on sekundaarse immuunpuudulikkusega inimesed (pahaloomuliste kasvajatega, immuunpärssivat keemia- või kiiritusravi saavad ja HIV-nakkusega).
Paljudel vanemaealistel vöötohatise viirusenakkusega inimestel kestab postherpeetilise neuralgiaga kaasnev valu kuid või aastaid, mis viitab latentselt kulgeva nakkusprotsessi olemasolule närviganglionides. Vöötohatise viirus võib verega levida ka ajuveresoontesse, kutsudes peamiselt immuunpuudulikkusega inimestel esile taastekkiva iseloomuga ühe või mitmekoldelise vaskulopaatia ajuarterites.
Ühekoldeline vaskulopaatia, mis tekib nädalaid või kuid pärast vöötohatise viiruse levikut kolmiknärvi innervatsioonialal, esineb vanemaealistel inimestel ja see avaldub suurekoldelise ajuinfarktina.
Mitmekoldelise vaskulopaatia korral esinevad peavalu, palavik, psüühilised hälbed ja koldelised ärajäämanähud; selle olemuseks on aju kotikaal- ja subkortikaalosa isheemilised ja hemorraagilised infarktid. Aktiivse nakkusprotsessi esinemist kinnitab vöötohatise viiruse IgM ja IgG antikehade leid seljaajuvedelikus.
Ennetamine
Vöötohatise ennetamiseks on võimalik vaktsineerida. Vaktsiinid aitavad vähendada haiguse esinemissagedust ja tüsistusi.
- Vaktsiini manustatakse vastavalt tootja poolt soovitatud skeemi alusel.
- Vaktsiin taasindutseerib tuulerõugete viiruse poolt kujundatud raku- ja osalt ka antikeha-immuunsuse vanemaealistel inimestel.
- Vaktsineeritakse alates 50 aasta (ja eeskätt alates 60 a.) vanuseid inimesi sõltumata sellest, kas neil on olnud vöötohatise ägenemist või mitte.
- Vaktsiini võib manustada krooniliste haigustega (näiteks südamehaiguste ja diabeediga) inimestele.
Ei vaktsineerita järgmisi inimesi (elusvaktsiini korral):
- raku-immuunsuse puudulikkusega inimesi;
- immuunpärssivat ravi saavaid haigeid;
- inimesi, kellel pärast vaktsiini eelmise annuse manustamist tekkis ülitundlikkuse reaktsioon;
- inimesi, kes on eelneva 48 tunni jooksul tarvitanud herpesviiruse-nakkuse vastaseid ravimeid;
Vaktsiini ei kasutata ägeda vöötohatise ja postherpeetilise neuralgia ravimiseks. Vaktsineerimiseks konsulteerige arstiga.
Ravi
Vöötohatise raviks kasutatakse peamiselt viirusevastaseid ravimeid ning valuvaigisteid. Ravi määrab arst.