Haigustekitaja
Hingamisteede nakkushaigusi põhjustavad üle kahesaja viiruse, mis tungivad organismi peamiselt ülemiste hingamisteede kaudu. Levinumad on rino-, paragripi-, adeno-, koroona- ja RS-viirused. Paragripi-, inimese metapneumo- ja RS-viiruseid nimetatakse ka gripilaadsete haiguste tekitajateks.
Kõik need viirused, välja arvatud adenoviirused, kuuluvad RNA-viiruste hulka. Paragripi-, RS- ja inimese metapneumoviirused kuuluvad paramüksoviiruste sugukonda, bokaviirused parvoviiruste sugukonda ning koroonaviirused Coronaviridae sugukonda. Adenoviirused on DNA-genoomsed viirused, mis kuuluvad Adenoviridae sugukonda.
Levimine
Viirused levivad tavaliselt aevastamisel või köhimisel piisknakkusena ning samuti saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad nii käed kui ka kontaktpinnad (ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt) eluvõimelise viirusega. Nakatuda võib, kui pesemata kätega hõõruda silmi, nina või suud.
Peiteperiood
Haiguse peiteperiood on 1–14 päeva (5–14 päeva adenoviiruse, 1–3 päeva rinoviiruse ja 3–6 päeva teiste viiruste puhul).
Haigusnähud
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse sümptomid on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi alusel on keeruline kindlaks teha, millise viirusega täpselt tegemist on – see selgub vaid laboriuuringute käigus.
Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Tavaliselt piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega – nohu, köha ja väike palavik. Harvadel juhtudel võib tekkida ka kopsupõletik.
Spetsiifiline ravi puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähtude leevendamiseks toetavat ravi, nagu palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku tarbimine ning hingamist kergendavad ravimid.
Erinevad viirused ja nende tunnused
Paragripiviirus
Põhjustab enamasti palavikku, nohu, ninakinnisust ning köha. Tekkida võib ka gripile iseloomulik lihaste valu. Vahel kulgeb haigus läkaköhalaadse haiguspildiga – palaviku ja köhahoogudega. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Lastel võib paragripp esineda aastaringselt ning see võib neil põhjustada kruppi ehk kõri- ja hingetorupõletikku.
Adenoviirus
Haigus võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumistega, kuid sellega võivad kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu.
RS-viirus (respiratoor-süntsütiaalne viirus)
Sagedamini nakatuvad alla 2-aasta vanused lapsed. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida isegi lämbumisoht.
Inimese metapneumoviirus (hMPV)
Haiguse kulg võib varieeruda asümptomaatilisest vormist bronhioliidini. hMPV võib avalduda sarnaselt teiste hingamisteede haigustega, alates nohust ja köhast kuni palaviku ja hingamisraskusteni.
Ohustatud rühmad:
- väikelapsed, eriti alla 2-aastased;
- eakad inimesed;
- krooniliste haigustega isikud (nt krooniline kopsu- või südamehaigus);
- immuunpuudulikkusega patsiendid.
Nendel riskirühmadel võib hMPV põhjustada tõsisemaid haigusvorme, nagu bronhiit või kopsupõletik, mis võivad vajada haiglaravi.
Rinoviirus
Rinoviirused põhjustavad umbes 30–40% täiskasvanute nn külmetushaigustest. Sümptomiteks on aevastamine, nohu ja vahel ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik.
Koroonaviirus
Koroonaviirused on ulatuslik viiruste perekond, millest vaid kuus nakatavad teadaolevalt inimesi. Need põhjustavad peamiselt kergeid haigestumisi – nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Koroonaviirused võivad olla ka alumiste hingamisteede haiguste tekitajateks. Haigus esineb talvel ja varakevadel. Samasse sugukonda kuuluvad SARS-i, MERS-CoV ja COVID-19 haiguse tekitajad.
Kindla diagnoosi saamiseks on vajalik laboratoorne uuring. Viirus paljuneb hingamisteede epiteelrakkudes, seepärast on oluline võtta proov, mis sisaldaks võimalikult palju viirusest tabanud rakke. Sagedamini võetakse ninaneelukaabet, lastel ninaneeluaspiraati.
Ennetamine
- Vältige lähedast kontakti haige inimesega.
- Peske käsi. Sage kätepesu kaitseb teid ja teie lähedasi viiruste eest.
- Vältige oma silmade, nina ja suu puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
- Elage tervislikult – magage piisavalt, olge füüsiliselt aktiivne, vältige stressi, jooge piisavalt vedelikke ja sööge täisväärtuslikku toitu.