Trombotsütopeenia

Trombotsütopeenia sündroomiga tõsise palaviku viirus (SFTS viirus) on puukidega leviv hemorraagiliste palavikude rühma kuuluv zoonoos levinud Hiinas, Lõuna-Koreas ja Jaapanis.

Haigustekitaja

Haigustekitajaks on trombotsütopeenia sündroomiga tõsise palaviku RNA viirus, ametlikult nimetatud Dabie bandavirus, mis kuulub Bunyavirales seltsi ja Phlebovirus sugukonda. SFTS viirusel on 6 genotüüpi (A-F), mille esinemissagedus erineb erinevates piirkondades. Viimasel ajal on viirusel täheldatud ka võimet genotüüpide segunema.

Nakkusallikas

SFTS viiruste püsiperemeesteks on imetajad ja eeskätt närilised, kassid, koerad, kitsed, veised, siilid, nirgid, opossumid ja jakid.

Levimine

SFTS viiruste levitajateks ehk ülekandjateks inimestele on puugid Haemaphysalis longicornis, H. concinna, Ixodes nipponensis, Amblyomma testudinarium ja Rhipicephalus microplus. Lisaks võib inimene nakatuda haige inimese vere ja süljega kokku puutumisel.

Peiteperiood

Haiguse peiteperioodi pikkuseks on 7–14 päeva (keskmiselt 9 päeva).

Haigusnähud

Haigusnähtudeks on trombotsütopeenia, kõrge palavik, seedetrakti häired, nagu kõhulahtisus ja oksendamine, leukotsütopeenia ja hemorraagiline kalduvus. On ka määratud kolm peamist haiguse kulu etappe: palaviku etapp, multi-organi düsfunktsiooni etapp ja taastumis etapp.

Ennetamine

Ennetusmeetmeks on puugihammustuste ja kokkupuute vältimine viiruste püsiperemeestega.

Ravi

Spetsiifiline ravi puudub, on sümptomaatiline toetav ravi.

Suremus on 6–30%, varieerudes sõltuvalt erinevatest haigust tekitavatest viiruse genotüüpidest.