Haigustekitaja
Haigustekitajaks on algloomade hulka kuuluv viburloom Trichomonas vaginalis.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on nakatunud inimene.
Levimine
Haigustekitajad levivad peamiselt sugulisel teel.
Peiteperiood
Peiteperioodi pikkus on enamasti 5 kuni 28 päeva, kuid nakkusele iseloomulikud sümptomid võivad tekkida ka oluliselt hiljem. Ligi 70% juhtudest möödub haigus asümptomaatiliselt.
Haigusnähud
Sümptomid tekivad ligikaudu 30% nakatunutest. Sümptomid esinevad sagedamini naistel. Esineda võib sügelust, kipitust ja punetust vulva ja genitaalide piirkonnas, valulikku urineerimist ning muutuva konsistentsi ja lõhnaga tupeeritist. Tupeeritis võib olla vahutav, kollakasroheline ning ebameeldiva lõhnaga. Meestel möödub haigus sageli asümptomaatiliselt. Esineda võib sügelust ja ebamugavust peenise piirkonnas, valulikku urineerimist ja ejakulatsiooni ning eritist peenisest.
Sarnaselt teistele sugulisel teel levivatele infektsioonidele, sõltub ka trihhomoniaasi puhul haiguse paige inimese seksuaalpraktikatest ning nakkustekitajad võib leida ka kurgust või päraku piirkonnast.
Ennetamine
Trihhomoniaasi vastane vaktsiin puudub. Haiguse põdemine immuunsust ei anna ning inimene võib nakkuse omandada elu jooksul korduvalt.
Seksuaalselt aktiivsed inimesed saavad enda haigestumisriski vähendada kondoomi korrektse ja järjekindla kasutamisega. Samuti vähendab seksuaalselt aktiivsete inimeste haigestumisriski see, kui nad on monogaamses suhtes ning partner on haiguse vastu testitud.
Trihhomoniaasi põhjustav algloom võib lühikest aega püsida elus ka niisketel objektidel nagu rätikud, riided või saunalava. Haiguse saamine sellisel teel on siiski harv.
Ravi
Trihhomoniaas on ravitav. Trihhomoniaasi raviks määrab arst enamasti suukaudse antibiootikumravi. Samaaegne ravi on vajalik ka kõigile seksuaalpartneritele.