Trihhinelloos

Trihhinelloos ehk keeritsusstõbi.

Haigustekitaja

Keeritsusstõbe põhjustab ümarusside hulka kuuluv keeritsuss. Eestis on loomadel leitud kolm keeritsussi liiki: Trichinella nativa, T. britovi ja T. spiralis. Erinevad liigid nakatavad erinevaid peremehi.

Levimine

Keeritsuss on levinud üle maailma mets- ja koduloomade seas. Inimestel esineb keeritsuss peamiselt Ameerikas, küllalt palju on trihhinelloosi juhte diagnoositud ka Leedus. Peremeesteks on lihasööjad ja kõike-sööjad loomad (metssiga, karu, kass jm) aga ka inimene. 

Nakkusallikas on Eestis metssiga, harvem karu. Nakatumine toimub vastseid sisaldava põhjalikult küpsetamata või toore liha söömisel. Vastsed säilivad looma lihastes nakatumisvõimelistena 10–30 aastat.

Peiteperiood

Peiteperiood kestab 5 kuni 45 päeva. Haiguse kerge kulu korral on peiteperiood pikk, raske kulu korral lühike. Haige ei ole nakkusohtlik. Haiguse käigus võib kujuneda immuunsus, mis takistab vastsete tungimist sooleseina korduvnakatumise korral.

Haigusnähud

Trihhinelloosi haigusnähtudeks on palavik, lihaste valu, kõhulahtisus, näo või silmalaugude turse ja kõrge eosinifiilia. Haigus või lõppeda surmaga. Kliinilise kulu raskus varieerub oluliselt, sõltudes allaneelatud keeritsussi vastsete arvust.

Ennetamine ja tõrje

Nakatumise ennetusmeetmeteks on liha veterinaarkontroll ning liha piisav termiline töötlus.