Haigustekitaja
Nookpaelusstõbe põhjustab nookpaeluss Taenia solium. Peremeesorganismiks on inimene ja vaheperemeheks on kodu- või metssiga, vahel ka inimene. Kui inimene on vaheperemeheks, siis on tegemist tsüstitserkoosiga ja kui inimene on põhiperemeheks, siis on haiguse nimetuseks teniaas. Suguküps nookpaeluss on kuni 3–4 m pikk, parasiteerib inimese peensooles.
Nakkusallikas
Inimene nakatub väheküpsetatud sealiha söömisel. Haige inimene ei ole suhtlemisel nakkusohtlik. Täiskasvanud nookpaeluss võib ravimata inimese sooles elada aastaid (kuni 30 aastat). Haige inimene on nakkusallikana ohtlik sigadele, kes nakatuvad inimese roojaga saastunud söödast. Haigus võib tüsistuda aju tsüstitserkoosiga. Immuunsust pärast nookpaelusstõve põdemist ei kujune.
Levimine
Nookpaeluss on levinud ülemaailmselt maades, kus toitutakse toorest või väheküpsetatud sealihast. Eestis esineb nookpaelusstõbi harva.
Peiteperiood
Taenia solium´i munad ilmuvad roojasse 8 kuni 12 nädalat pärast nakatumist, kui paeluss on soolestikus täielikult välja arenenud.