Haigustekitaja
Nudipaelusstõbe põhjustab nudipaeluss Taenia saginata, kaheperemeheline biohelmint. Peremeesorganismiks on inimene ja vaheperemeheks on veis. Täiskasvanud isend on tavaliselt 6–7 m pikk, parasiteerib inimese peensooles.
Nakkusallikas
Nakkusallikas on tõvestatud veised. Inimene nakatub toore või termiliselt mittepiisavalt töödeldud nakatunud veiseliha söömisel.
Haige inimene ei ole suhtlemisel nakkusohtlik T. saginata teniaasi korral. Täiskasvanud nudipaeluss võib ravimata inimese sooles elada aastaid (vahel 10–30 aastat). Haige inimene on nakkusallikana ohtlik veistele, kes nakatuvad inimese roojaga saastunud söödast. Nudipealussi munad säilitavad väliskeskkonnas eluvõime mitu kuud. Immuunsust pärast teniaasi põdemist ei kujune.
Levimine
Nudipaelusstõbi on levinud maades, kus süüakse toorest ja väheküpsetatud veiseliha. Rohkem on see levinud Aafrikas. Eestis esineb nudipaelusstõbi harva.
Peiteperiood
Taenia saginata munad ilmuvad roojasse 10 kuni 14 nädalat pärast nakatumist.