Haigustekitaja
Süüfilise haigustekitajaks on keeritsbakter Treponema pallidum.
Nakkusallikas
Süüfilise nakkusallikaks on nakatunud inimene. Nakkusohtlikus sõltub haiguse staadiumist.
Levimine
Süüfilis levib peamiselt seksuaalvahekorra ajal otsesel kokkupuutel süüfilise haavandiga. Haigus võib levida ka nahakontakti kaudu, näiteks nähtavate süüfilise suuhaavandite olemasolul suudlemise käigus, ning raseduse ajal emalt lootele. Süüfilise levikut vereülekande, nõelatorkevigastuste ning süstimisvahendite jagamise käigus esineb harva.
Peiteperiood
Primaarse süüfilise inkubatsiooniperiood kestab keskmiselt 3–4 nädalat.
Kaasasündinud süüfilise sümptomid avalduvad 20% lastest kahe eluaasta jooksul (varane kaasasündinud süüfilis). Ligi 80% lastest avalduvad sümptomid pärast teist eluaastat (hiline kaasasündinud süüfilis).
Haigusnähud
Süüfilistel eristatakse kolme järjestikust etappi: primaarne, sekundaarne ja kolmandane. Haigust iseloomustab sümptomite vahelduv esinemine sümptomivabade perioodidega. Süüfilise etappide vahele jääv aeg võib olla pikk. Süüfilis on süsteemne infektsioon, mis haarab kogu keha. Haigus võib olulisi kahjustusi põhjustada selle igas etapis.
Primaarne süüfilise esimeseks sümptomiks on šanker ehk süüfilise esmashaavand. Šanker moodustub nakatumiskohta ehk haiguse organismi sisenemise piirkonda. Süüfilise esmashaavand on üldjuhul valutu, põhjustab vähe kaebusi ning paraneb paari kuu jooksul. Kaasneda võib lähedalasuvate lümfisõlmede suurenemine. Sekundaarsele süüfilisele omased sümptomid avalduvad tavaliselt paar kuud pärast süüfilise esmashaavandi teket. Esineda võib lööve, millega võib kaasneda lümfisõlmede turse, väsimus, lihasvalud, palavik jm sümptomid. Lööve avaldub üldjuhul kehatüvel. Aja jooksul võib lööve avalduda ka jäsemetel, sh peopesadel ning talla all. Ka ravi mitte saanud isikutel haigusnähud üldjuhul kaovad mõne nädala kuni aasta jooksul ning haigus läheb üle latentsesse staadiumi. Latentset süüfilist iseloomustab süüfilisele positiivne seroloogiline tulemus ilma süüfilisele omaste kliiniliste tunnusteta. Kuni 40% ravimata jäänud juhtudel võib areneda kolmandane ehk hiline süüfilis. Hiline süüfilis võib põhjustada kahjustusi kõikides organites ning lõppeda surmaga.
Raseduse ajal emalt lapsele kandunud süüfilis võib põhjustada raseduse katkemist, surnultsündi, enneaegset sünnitust ning kaasasündinud süüfilist.
Ennetamine
Süüfilise vastane vaktsiin puudub. Süüfilise põdemine immuunsust ei anna ning inimene nakkuse võib omandada elu jooksul korduvalt.
Süüfilise ennetamiseks on sisse viidud mitmeid riiklike meetmeid. Näiteks testitakse süüfilise suhtes kõiki doonoreid ning rasedaid. Samuti uuritakse nakatunud inimeste seksuaalpartnereid. Süüfilisega nakatunud inimeste seksuaalpartnerite uurimise ja kontrollimise vajaduse selgitab arst sõltuvalt süüfilise staadiumist.
Seksuaalselt aktiivsed inimesed saavad enda haigestumisriski vähendada kondoomi korrektse ja järjekindla kasutamisega. Kondoom on efektiivne vaid siis, kui katab olemasolevad süüfilise haavandid. Samuti vähendab seksuaalselt aktiivsete inimeste haigestumisriski see, kui nad on monogaamses suhtes ning partner on haiguse vastu testitud.
Ravi
Süüfilis on ravitav. Süüfilise raviks määrab arst enamasti veenisisese antibiootikumravi. Hiline süüfilis võib põhjustada pöördumatuid tervisekahjustusi.