Haigustekitaja
Haigustekitajaks on A grupi beeta-hemolüütiline streptokokk (Streptococcus pyogenes), mis toodab virulentsusfaktoreid streptolüsiini ja toksiine.
Nakkusallikas
Sarlakitesse haigestunud inimene, eriti haiguse esimestel päevadel. Ilma antibakteriaalse ravita võib patsient olla nakkusohtlik kuni 21 päeva alates sümptomite ilmnemisest. Patsient ei ole üldiselt enam nakkusohtlik 24 tundi pärast antibakteriaalse ravi algust. Nakatuda võib ka streptokokilise agiini ja nasofarüngiidihaigega kokkupuutel.
Nakkusallikaks võivad olla ka paranemisstaadiumis haiged, eriti need, kel esinevad mädatüsistused ning terved hemolüütilise streptokoki kandjad.
Levimine
Haigusetekitajad kanduvad õhk-piisknakkuse teel lähedases kokkupuutes olnud isikutele (ühes toas või palatis viibinutele). Harva võivad haigusetekitajad üle kanduda ka haiget ümbritsevate esemete vahendusel (toidunõud, mänguasjad, pesu).
Haiguse sesoonne tõus on sügis-talvisel perioodil. Sagedamini põevad 3–7 aasta vanused lapsed. Pärast põdemist kujuneb antitoksiline immuunsus.
Peiteperiood
Peiteperiood on 1 kuni 7 päeva.
Haigusnähud
Haigus algab palaviku, peavalu, oksendamise, nõrkuse, angiini ja lööbe ilmumisega. Lööve, mis levib kaelalt rinnale, seljale ja jäsemetele, on peensõlmeline, katsumisel kare ja paikneb punetaval nahapinnal. Lööve kestab 3–7 päeva.
Põsed on intensiivselt punetavad ja iseloomulik on ninaalune lööbevaba kolmnurk. Algul on keelel katt, kusjuures keeleots on puhas. Alates neljandast haiguspäevast on keel vaarikapunane ja näsaline.
2–4 nädala pärast võib tekkida peenehelbeline nahaketendus ja selle irdumine suurte tükkidena peopesadelt ja jalataldadelt. Tüsistustena võivad tekkida müokardiit ja meningiit, reumatism ja glomerulonefriit ehk autoimmuunne neerupõletik.
Ennetamine
Vältida lähedast kontakti sarlakitehaigega. Haige isoleeritakse tavaliselt kodus, oluline on, et haige püsiks kodus ja väldiks kontakti teiste inimestega vähemalt 24 tundi pärast antibiootikumraviga alustamist.
Raske haiguskulu korral haige hospitaliseeritakse. Arst lõpetab haigestunu isolatsiooni, lähtudes patsiendi haigestumise kuupäevast, määratud ravist ja tema tervislikust seisundist. Järgima peab regulaarset ja põhjalikku kätehügieeni.
Pastöriseerimata piim võib olla potentsiaalne bakterite, sealhulgas streptokokkide ja teiste patogeenide kandja, juhul kui lehmad või töötajad on nakatunud või kui piima käitlemine pole olnud hügieeniline.
Ravi
Sarlakeid ravitakse tavaliselt antibiootikumidega, ravi määrab arst. Vajadusel määratakse lisaks ka sümptomaatiline ravi.