Rõuged

1967. aastal alustati kogu maailmas kampaaniat rõugete väljajuurimiseks. Viimane teadaolev inimrõugetesse haigestumise juht oli 1977. aastal Somaalias. 1980. aastal kuulutati rõugeviirus maailmas hävitatuks, v.a kahes teaduskeskuses – Moskvas ja Atlantas.

Eestis oli suurem rõugetesse haigestumine 1920. aastal, kui see haigus diagnoositi 435 inimesel. 1921. aastal oli haigestunuid 136, 1922. aastal 50. Seejärel hakkas rõugetesse haigestumine järsult langema. 1928. aastal diagnoositi rõuged kahel inimesel, 1937. aastal 4 inimesel. Sellest aastast alates rõugetesse haigestumist Eestis ametlikel andmetel ei esinenud.

Bioterrorismi kartuses on hakatud maailmas pidama võimalikuks ka rõugete kui ohtliku nakkushaiguse levikut.

Haigustekitaja

Enne rõugete likvideerimist oli tegemist tõsise nakkushaigusega, mida põhjustas variola viirus.

Nakkusallikas

Nakkusallikaks on rõugetesse haigestunud inimene.

Levimine

Rõuged levisid inimeselt inimesele pikaajalise lähikontakti kaudu. Viirus levis köhides või aevastades piisknakkusena teistele inimestele. Nad püsisid nakkavatena, kuni nende lööbe viimane koorik maha kukkus.

Peiteperiood

Peiteperiood on 7–19 päeva (keskmiselt 10–14 päeva).

Haigusnähud

Esmased haigusnähud on kõrge palavik, pea ja lihasvalud ning vahepeal ka oksendamine. Lööve algab väikeste punaste laikudena keelel ja suus. Need laigud muutuvad haavanditeks, mis lähevad lahti ja levitavad suures koguses viirust suhu ja kurku. Püsib ka jätkuvalt palavik.

Kui haavandid suus hakkavad lagunema, ilmub nahale lööve, mis algab näost ja levib käsivartele ja jalgadele ning seejärel kätele ja jalalabadele. Tavaliselt levib see 24 tunni jooksul kõikidesse kehaosadesse. Selle lööbe ilmnemisel hakkab palavik langema ja inimene võib end isegi paremini tunda. Seejärel haavandid muutuvad pustuliteks. Umbes 5 päeva pärast hakkavad pustulid moodustama koorikut, kuni teise nädala lõpuks pärast lööbe tekkimist on suurem osa haavanditest kärnastunud.

Ennetamine ja tõrje

Eestis lõpetati rõugete vastu vaktsineerimine 1980. aastal. 
Rõugete vastu vaktsineerimisel tuleb arvestada sellega, et vaktsiin võib põhjustada tüsistusi, isegi surmaga lõppevaid.

Ravi

Kuna tänapäeval olemasolevaid viirusevastaseid ravimeid ei ole testitud rõugeid põdevatel inimestel, siis pole teada, kas rõugetega inimesel oleks nendest ravimitest kasu. Nende kasutamist võib siiski kaaluda, kui kunagi peaks esinema rõugete puhang.

Täiendav info

Rohkem infot rõugete kohta leiate CDC kodulehelt.