Haigustekitaja
Psitakoosi haigusetekitajaks on Chlamydia psittaci.
Nakkusallikas
Inimesele on nakkuseallikaks eeskätt papagoide perekonda kuuluvad linnud, kellel haigust täheldati esimesena. Ornitoosi võivad nakatuda lisaks papagoidele ka kodulinnud – pardid, kalkunid ja kanad. Samuti on haigus laialt levinud tuvide keskel.
Chlamydia psittaci elab papagoide, tuvide, kanaliste, kulliliste organismis veres, kudedes, sulgedel. Kui linnul tekib kõhulahtisus, levitab ta haigustekitajaid roojaga. Näiliselt terved linnud eritavad haigusetekitajaid mitu nädalat või kuud rooja ja ninaeritisega.
Levimine
Inimene nakatub lindude eritistega segunenud tolmu sissehingamisel.
Peiteperiood
Ornitoosi peiteperiood on üks kuni neli nädalat.
Haigusnähud
Inimesel võib haigus avalduda väga erineva raskusega haigusena – kerge hingamisteede infektsioonina, kopsupõletikuna, sepsisena ehk veremürgitusena.
Ornitoosi peamised haigusenähud avalduvad hingamisteede põletiku tagajärjel: algul esineb palavik, pea- ja lihasevalu, köha, lööve ning hiljem tekib kopsu- või kopsukelmepõletik ja tüsistusena – müokardiit, entsefaliit või tromboflebiit. Tervenemine või taastumine toimub aeglaselt.
Ennetamine
Ornitoosist hoidumiseks peab täitma kodulindudega kokkupuutel isikliku hügieeni ja sanitaarnõudeid. Haigeid linde ei tohi elamusse tuua.