Sagedamini esineb täitõbe 3–11-aastastel lasteaia- ja koolilastel, eriti tüdrukutel, kes nakatuvad otsesel kokkupuutel teiste laste juustega või kasutades ühiseid esemeid, nagu kammid, rätikud, patsikummid ja mütsid.
Järjepideva selgitustöö tulemusena on muutunud tavaks, et nii lapsevanemad kui ka koolide ja lasteaedade personal teavitavad pedikuloosi haigusjuhtumitest ilma valehäbita. See on nakkuse leviku piiramiseks ääretult oluline, kuna aitab kontrollida teisi lapsi, leida kontaktseid ja piirata nakatumist.
Haigustekitaja
Haigustekitajaks on peatäi (Pediculus humanus capitis). Inimese peatäi on 2–4 mm suurune, tiivutu, kuue jalaga, verd imev parasiit, kes elab inimese pea juustega kaetud alal.
Peatäid on pruunika värvusega. Tingud (täide munad) on valkjad või kollakad ning umbes kolm korda väiksemad kui täid.
Sobivaim temperatuur munemiseks ja munadest koorumiseks on +29 kuni +30°C. Temperatuuril üle +44°C täid hukkuvad. Täid võivad väliskeskkonnas säilida kuni 2 päeva, tingud aga kuni kaks nädalat.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on nakatunud inimene.
Levimine
Täid ei hüppa, lenda ega uju, kuid suudavad väga kiiresti liikuda ja ronida. Seetõttu levivad nad peamiselt otsese kontaktiga nakatunud inimeste juustest, kammilt, mütsilt, kõrvaklappidelt, käterätilt jms.
Emane peatäi muneb päevas juuksejuurtele umbes 5–10 muna (tingu). Elu jooksul, mis kestab keskmiselt 30 päeva, tähendab see kokku 150–300 muna. 8–10 päeva möödudes kooruvad munadest noored täid ehk nümfid, kes peavad ellujäämiseks saama esimese 24 tunni jooksul imeda verd, vastasel juhul nad hukkuvad. Nümf ei ole võimeline paljunema ega nakatama. Nümfi koorumisel jääb juuksejuurtele valge kest, mis sealt ühe kuu jooksul ära kulub. 9–12 päeva möödudes saab nümfist täiskasvanud täi.
Peatäid levivad eelkõige seal, kus on palju inimesi ühes kohas koos, näiteks lastekollektiivis.
Peiteperiood
Peiteperiood on umbes kaks nädalat.
Haigusnähud
Alguses tekib kerge peanaha sügelus. Täide enam levinud piirkonnad on kõrvade tagused ning juuksepiir kukla piirkonnas.
Hammustuskohtades tekivad tugevalt sügelevad kublad. Intensiivse kratsimise tulemusena võib peanahal ja kaelal tekkida nahapõletik. Harvem võib tekkida tüsistusena mädapõletik ja lümfisõlmede suurenemine.
Hoolikal vaatlusel võib täisid näha peanahal ning juuksejuure läheduses. Täid munevad oma munad kaela- ja kõrvataguses piirkonnas.
Ennetamine
Praktilisi nõuandeid lapsevanematele
Kammimisel on täitõve diagnoosimisel oluline tähtsus, sest visuaalne kontroll ei ole alati piisavalt usaldusväärne. Peanaha sügelus võib tekkida alles mitu nädalat pärast peatäidega nakatumist, mistõttu võib täinakkus jääda pikka aega avastamata. Seetõttu on oluline regulaarselt kontrollida kõiki oma pereliikmeid.
- Kontrollige kõiki pereliikmeid ning ravige kõiki nakatunuid samaaegselt.
- Taasnakatumise vältimiseks peske pesumasinas (veetemperatuur üle 60ºC) haigega kokkupuutes olnud riideesemed: mütsid, sallid, kraega riided, voodipesu jne. Kasutage kuivatis kuumemat režiimi.
- Masinpesuks sobimatuid esemeid hoidke vähemalt 2 nädalat suletud kilekotis või viige keemilisse puhastusse.
- Juukseharju, kamme ja patsikumme tuleb samuti töödelda kõrgel temperatuuril või need lihtsalt ära visata.
- Puhastage korralikult tolmuimejaga kõik põrandad, vaibad ja pehme mööbel, seejärel vahetage tolmuimeja tolmukott, kuna tingude eluiga on kaks nädalat. Esemete ja põrandate puhastamisel kasutage aurupuhastit. Lisaks kodule tuleb suurpuhastus teha ka autos.
Ravi
Raviks kasutatakse apteegis käsimüügis saadaolevaid preparaate. Enne kasutamist palun tutvuge kindlasti ravijuhisega ning kasutage vahendeid vastavalt tootja antud juhendile. Lapsed võivad kooli või lasteaeda minna, kui ravi on teostatud vastavalt tootja kehtestatud juhistele ning paralleelselt raviga on rakendatud ka teisi tõrjemeetmeid. Ravitulemuse hindamiseks ja vajaduse korral kordusravi tegemiseks tuleb laste päid kontrollida.
Täiendav info
Kui munad ei sure esimese ravi käigus, võivad need kooruda ja täide elutsükkel algab otsast peale. Seetõttu on eriti oluline kontrollida juukseid 8–10 päeva pärast, et veenduda ravi edukuses. Uuesti nakatumise põhjus võib olla ka selles, et laps on kokku puutunud mõne teise lapsega, kellele pole täitõrjet tehtud. Seetõttu tuleks lisaks koolile või lasteaiale teavitada ka teisi lapse suhtlusringis olevaid inimesi.
Kui leitakse elus täid, tuleb ravi korrata ja seejärel kord nädalas pead kontrollida. Oluline on kontrollida iga pereliikme juukseid põhjalikult, et tuvastada täid. Selleks sobib spetsiaalne täikamm. Täivastase vahendiga töötlemine on vajalik üksnes siis, kui tuvastatakse aktiivne täidega nakatumine. Ravige kõiki selliseid isikuid ühel ja samal päeval, et vältida uuesti nakatumist.
See on seotud peatäi elutsükliga. Munad on väga vastupanuvõimelised, mistõttu on võimalus, et mõned neist ei hävinud esimese ravi käigus. Noored täid kooruvad oma munadest 7–8 päeva pärast ja seepärast tuleb juukseid 8–10 päeva möödudes uuesti kontrollida.
Teise täitõrjega, mis tehakse 8–10 päeva pärast, on võimalik tappa vahepealsel ajal allesjäänud munadest koorunud noored täid. Selle teise täitõrje eesmärk on katkestada täide elutsükkel. Samuti on soovitatav regulaarselt kontrollida juukseid ka hiljem.
NB! Pedikuloosi ennetamine on tõhus ainult siis, kui kõik osapooled – lapsed, nende vanemad, lasteasutuste ja hooldekodude personal – omavad piisavaid teadmisi täitõve levikuteguritest ja järgivad igapäevaselt head hügieenitava.
Iga laps ja täiskasvanu peab teadma, et nakatumise kõige suurem oht on otsesel peade kokkupuutel ning pikad lahtiolevad juuksed suurendavad seda ohtu.
- Peatäide avastamisel koolis/lasteaias tuleb viivitamatult teavitada kõiki õpilasi ja nende vanemaid, lasteaias vanemaid personaalselt e-posti või e-kooli kaudu (arvestades isikuandmete kaitse seaduse nõudeid).
- Vanematel lasub kohustus kontrollida laste päid igapäevaselt.
- Kontrollige kõikide klassi/rühma (soovitavalt ka teiste klasside) õpilastel/lastel peatäide olemasolu.
- Peatäidega nakatunud lapsi kooli/lasteaeda ei lubata. Haigestunud last ravitakse kodus (vajadusel konsulteerida perearstiga, kes määrab ravi ja ütleb, millal võib laps kooli/lasteaeda tagasi minna). Lapsed võivad kooli/lasteaeda naasta juhul, kui nad on eluvõimelistest peatäidest vabanenud.
- Võimalusel korraldada riietusesemete hoidmine riidehoius (garderoob ja spordisaali riietusruumid) selliselt, et oleks välditud nende omavaheline kokkupuutumine.
- Saastunud vahendite puhastamisel arvestada seda, et väliskeskkonnas jääb täi ellu kuni kaheks ööpäevaks ning tingud, mis on maha kukkunud, on elus kuni 2 nädala. Juhul kui pedikuloosi kahtlusega õpilane võimles spordisaalis, tuleb koheselt korraldada spordimattide niiske puhastamine. Võimalusel kasutada aurupuhastit.
- Peatäide avastamisel rohkem kui viiel lapsel, tuleks teavitada haigestumisest terviseametit.
- Hoolealuste vastuvõtul hooldekodusse kontrollige peatäide ja tingude olemasolu.
- Peatäidega nakatunutele teostada ravi.
- Peatäide avastamisel rohkem kui viiel hoolealusel tuleb teavitada terviseametit ja ka hoolealuste lähedasi (arvestades isikuandmete kaitse seaduse nõudeid). Hooldajatel lasub kohustus kontrollida hoolealuste päid igapäevaselt.
- Korraldada riietusesemete hoidmine selliselt, et oleks välditud nende omavaheline kokkupuutumine.
- Saastunud vahendite puhastamisel arvestada seda, et väliskeskkonnas jääb täi ellu kuni kaheks ööpäevaks ning tingud, mis on maha kukkunud, on elus kuni 2 nädalat.