Mükoplasma pneumoonia

Mükoplasma pneumoonia ehk kopsupõletik esineb üksikjuhtudena, endeemiliselt või puhangutena suletud või poolsuletud kollektiivides (perekonnas, lasteasutustes, koolides, kaitseväeosades jm). Sagedamini levib mükoplasma-nakkus kooliõpilaste ja noorte täiskasvanute seas.

Haigustekitaja 

Mükoplasma pneumoonia tekitajaks on Mycoplasma pneumoniae.

Nakkusallikas

Nakkusallikaks on haige inimene.

Levimine

Haigustekitajad levivad:

  • piisknakkuse teel haigelt inimesele tervele,
  • kokkupuutel haige röga või sellega saastunud pindadega.

Haige lähikontaktsed nakatuvad sageli. Mükoplasma-nakkuse riskirühma kuuluvad kollektiivides viibivad isikud, kroonilisi haigusi põdevad inimesed ja immuunpuudulikkusega inimesed.

Peiteperiood

Peiteperioodi pikkus on keskmiselt 1 kuni 4 nädalat.

Haigusnähud 

Mükoplasma-nakkus kahjustab ülemisi ja alumisi hingamisteid ning kopse. Sagedamini esinevad haigusevormid on farüngiit, trahheobronhiit ja pneumoonia. Haigus algab alaägedate haigusenähtudega – pea- ja kurguvaluga, halva enesetundega, köhaga ja vahel valudega rindkeres.

3–30% juhtudest kujuneb pneumoonia. Haigus on visa kuluga, kestes vahel kuu ja kauem ning pneumoonia võib korduda. Kujuneva immuunsuse kestvuseks on kuni üks aasta.

Ennetamine 

Vaktsiin puudub.

Mükoplasma-nakkuse ennetamiseks on soovitatav: 

  • vältida rahvarikkaid kohti,
  • köhimisel vältida rögapiiskade levikut (köhaetikett), 
  • pesta käsi.

Ravi

Antibiootikumravi.