Nakkusallikas
Nakkusallikaks on haigust põdev inimene, kes on nakatamisohtlik kogu naha haigusnähtude esinemise perioodil.
Levimine
Viirus levib otsesel kokkupuutel haige inimese kahjustunud nahaga, sealhulgas sugulisel kokkupuutel ning kokkupuutel haige poolt saastatud esemete ja pindadega – käterätikuga, pesemisvahenditega, riietusesemetega, mänguasjadega, spordivahenditega jm. Haiguskollet kraapides või hõõrudes võib haige ise kanda viirusi oma keha erinevatesse piirkondadesse.
Nakatav mollusk levib kergesti nn. kontaktspordialasid – maadlust, poksi, korvpalli, jalgpalli jm – harrastavate sportlaste seas ning lastekollektiivides. Viiruste levikut soodustavaks teguriks on hügieeninõuetest, sealhulgas kätepesemisest mittekinnipidamine.
Kõige sagedamini nakatuvad ühe kuni kümne aasta vanused lapsed ning immuunpuudulikkusega inimesed.
Inimene võib molluskviirusega korduvalt nakatuda.
Peiteperiood
Haiguse peiteperiood kestab ühest-kahest nädalast kuni kuue kuuni.
Haigusnähud
Haigusnähtudeks on 2–5 mm läbimõõduga üksikutena või kogumitena esinevad sõlmjad moodustised kehal, kätel, jalgadel, näol, kaelal ning sugulisel teel nakatunud täiskasvanutel ka suguelundite ümbruses, reite siseküljel ja allkõhul. Tavaliselt on haiguskolded valutud, kuid vahel võivad sügeleda, tursuda, punetada ja olla valulikud.
Ennetamine
Molluskiga nakatumise ja viiruse leviku vältimiseks on soovitatav konsulteerida nahaarstiga/dermatoloogiga, kes diagnoosib ja kinnitab molluski esinemise.
- Nakatunud laps võib käia lastekollektiivis, nii lasteaias kui koolis, rea nõuete täitmisel – jäsemetel ja mujal avatud nahal esinevad haiguskolded on kaetud sidemega, teised lapsed ja personal pesevad sageli ja hoolikalt käsi, haigusnähtudega lapse riideid ja muid esemeid ei kasuta teised lapsed, piiratakse ühiskasutuses olevate mänguasjade ja muude esemete vahetamist ning neid desinfitseeritakse.
- Samu nõudeid järgitakse ka haigestunud isiku perekonnas teiste pereliikmete nakatumise vältimiseks. Sidemeid tuleb vahetada kord päevas või selle määrdumisel korduvalt. Saastunud sidemed kogutakse suletavasse jäätmekotti.
- Ujumisbasseini võib haige kasutada ainult sel juhul, kui tema haiguskolded nahal on kaetud veekindla sidemega; haigega ei või vahetada käterätikut, pesemisvahendeid, ujumisprille, - mütsi, -trikood. Vees matsereerunud nahk nakatub molluskviirusega kergemini kui terve kuiv nahk.
- Molluski haigusnähtude ilmumisel täiskasvanutel suguelundite piirkonnas tuleb hoiduda sugulisest kontaktist kuni tervenemiseni.
- Molluski nähtude tekkimisel habeme kasvu piirkonnas ei ole meestel soovitatav habet ajada.
- Haigusnähtude esinemise perioodil ei ole soovitatav tegelda kontaktsporditreeninguga ja osaleda võistlustel.
Ravi
Raviks on olemas vastavad lahused, kreemid. Kasutatakse ka molluski mehhaanilist eemaldamist, krüo- ehk külmutusteraapiat, diatermiat ehk kõrgsageduslikku vahelduvvoolu või eemaldamist laseriga.
Mollusk kaob tavaliselt ka ravita tavaliselt 6–12 kuu jooksul, kuid võib püsida erandina kuni neli aastat.