Haigustekitaja
Meningokoki-nakkuse tekitajaks on gram-negatiivne bakter Neisseria meningitidis ehk meningokokk. Bakteri antigeense struktuuri järgi eristatakse 13 erinevat serogruppi, nendest 6 (A, B, C, W-135, X ja Y) on peamised invasiivse nakkuse tekitajad. Neljale meningokoki serogrupile (A, B, C ja W135) on iseloomulik epideemiline levik.
Meningokokk ei ole vastupidav väliskeskkonnas, ta hävib kuivamisel, pesuvahendite toimel ja alla +22 °C temperatuuril üsna kiiresti, +55 °C kraadi juures hävib meningokokk 5 minuti jooksul.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on haige inimene või haigustunnusteta bakterikandja.
Levimine
Meningokoki-nakkus on kõrge nakkavusega. Haigustekitajad kanduvad üle inimeselt inimesele piisknakkuse teel köhimisel või aevastamisel. Nakatumise oht suureneb pikaajalisel ja lähedasel kokkupuutel haige või bakterikandjaga.
Peiteperiood
Meningokoki-nakkuse peiteperiood on 2 kuni 10 päeva, keskmiselt 4 kuni 7 päeva.
Haigusnähud
Meningokokiga nakatumisel võib kujuneda ka bakterikandlus, mis tähendab, et haigussümptomeid inimesel tavaliselt ei esine. Bakterikandluse esinemise sagedus on keskmiselt 5–10% elanikkonnast. Bakterikandlus kestab keskmiselt 2–3 nädalat.
Invasiivne meningokoki-nakkus kujuneb välja tavaliselt vahetult pärast bakterikandluse teket ja seda soodustavaks faktoriks on bakterivastaste antikehade puudumine. Samuti võivad haiguse riskifaktoriteks olla eelnev viirusnakkus (ägedad respiratoorsed nakkused, gripp jm), traumad, immuunsüsteemi talitluse nõrgenemine, suitsetamine jm.
Haiguse peamiseks kolmeks kliiniliseks vormiks on: meningokoki-meningiit, meningokokisepsis ja meningiit koos sepsisega.
Meningokoki-meningiidi haigusnähud on: peavalu, kõrge palavik (kuni 40 °C kraadi), oksendamine, teadvuse hämardamine ning kuklalangestus. See haigusvorm on ravitav, kuid suremus on 1–3%.
Meningokoki-sepsis on raske haigusvorm, sest sageli kujuneb septiline šokk. Haiguse kulg on kiire, vaevused tekivad äkki mõne tunni jooksul, haige seisund halveneb väga kiiresti: haigel on palavik, teadvuse hägustumine, võib ilmuda petehhiaalne lööve jäsemetel. Suremus on isegi 15–80%.
Meningokoki-nakkuse diagnoosimine toimub haigussümptomite ja anamneesi alusel. Vajadusel tehakse mikrobioloogiline uuring verest.
Ennetamine ja tõrje
Meningokoki vastane vaktsiin on kõige tõhusam viis haiguse ennetamiseks. Vaktsineeritakse tavaliselt lapsi, noori ja teatud riskigruppidesse kuuluvaid täiskasvanuid.
Järgida tuleb käte hügieeni ning vältida kokkupuuteid haigestunud inimestega.
Ravi
Meningokoki-nakkus allub üldiselt antibiootikumiravile, kuid vajalik võib olla ka sümptomaatiline ravi või ka haiglaravi olenevalt haiguse kulust.