Haigustekitaja
Malaaria haigusetekitajateks on algloom Plasmodium. Inimesele võivad haigust põhjustada neli liiki: Plasmodium falciparum (troopilise malaaaria tekitaja), P. vivax (kolmepäevase malaaria tekitaja), P. ovale ja P. malariae.
Endeemilistes maades esineb sageli samaaegset nakatumist mitme haigusetekitajaga.
Nakkusallikas
Malaaria nakkuseallikaks on enamasti nakatunud inimene. Erandiks on P. malariae põhjustatud haigus, mille nakkuseallikaks lisaks inimesele võivad Aafrikas olla inimahvid ja Lõuna-Ameerikas ahvid.
Malaariatekitajatel on kaks arengustaadiumi. Suguline paljunemine (sporogoonia), mis toimub emase sääse organismis ja mittesuguline paljunemine (skisogoonia), mis toimub inimese organismis.
Parasiitide areng sääse organismis oleneb välistingimustest, eriti temperatuurist. Sääse hammustusega satuvad inimese organismi parasiidi sporosoidid, mis põhjustavad inimesel malaarianakkuse. Inimese organismis liiguvad sporosoidid maksakoe rakkudesse, seal toimub parasiidi mittesuguline paljunemine. Paljunemise tulemusena maksarakud hävivad ja paljunenud parasiidid satuvad inimese vereringesse või uutesse maksarakkudesse. Vereringesse sattunud parasiidid tungivad erütrotsüütidesse ja jätkavad seal arenemist.
Sääsehammustusega sääse organismi sattudes jätkub parasiitide suguline paljunemine ning parasiidi arengutsükkel algab uuesti.
Levimine
Malaaria-plasmoodiumide ülekandjateks inimesele on nakatunud emased hällasääsed, ehk Anopheles-sääsed.
Peiteperiood
Peiteperioodi pikkuseks on 7–14 päeva P. falciparum, 12–18 päeva P. vivax ja P. ovale ning 18–40 päeva P. malariae etioloogiaga nakkuse korral. Erandina võib P. vivax’iga nakatumisel olla peiteperiood ≥ 8–10 kuud.
Nakkusohtliku doonorivere ülekandmisel võib lõimetuseperiood olla lühike, kuid võib pikeneda kuni kahe kuuni.
Haigusnähud
Malaaria algfaasis on palavik analoogne sellega, mis esineb muude parasiit-, bakter- või viirushaiguste korral. Väljakujunenud haiguse perioodis esinevad lisaks kõrgele palavikule vappekülmahood, tugev higistamine, isutus, iiveldamine, oksendamine, pea-, lihase- ja liigesevalu, nõrkus, köha ja kõhulahtisus. Mõne päeva möödumisel suureneb põrn ja kujuneb aneemia.
Ravita juhtudel kujuneb raske haigusevorm ikteruse (kollasuse), neerukahjustuse, hüpoglükeemia, aneemia, atsidoosi (ülihappelisuse), hingamisehäirete ja entsefalopaatiaga. Palavikuhood korduvad iga päev, ülepäeva või igal kolmandal päeval.
Kõige raskem haigusekulg on P. falciparum-malaaria korral, mis ravita võib 10–40% juhtudest lõppeda surmaga.
Ennetamine
Soovitused malaaria-endeemilistesse piirkondadesse reisijatele
- Alustada õigeaegselt kemoprofülaktikat ja mitte katkestada seda omaalgatuslikult.
- Malaaria ohupiirkonnas vältida väljas viibimist sääseründe ajal.
- Kanda riietust, mis katab avatud nahapiirkonnad.
- Kanda regulaarselt tunnustatud sääsetõrjevahendit katmata kehaosadele.
- Viibida töötavate kliimaseadmetega ruumides.
- Öösiti sulgeda aknad ja uksed või katta need sääsevõrkudega.
- Kui sääsed võivad toas olla, siis magada terve sääsevõrgu all ja/või kasutada toas sääsetõrjevahendeid.
- Reisi ajal või pärast kodumaale naasmist tekkinud palaviku korral pöörduda viivitamatult arsti poole.
Malaariasse nakatumise riskipiirkonnad ja soovitatavad ennetusmeetmed leiab vaktsineeri.ee veebilehelt.
Ravi
On olemas malaariavastased ravimid, mis hävitavad malaariaparasiite.