Fasciola hepatica esineb kõikidel asustatud kontinentidel, eriti piirkondades, kus kasvatatakse lambaid või veiseid. Fasciola gigantica on peamiselt levinud troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Inimese nakatumise juhtumeid on teatatud Aasia ja Aafrika piirkondades ning samuti Havail ja Iraanis.
Haigustekitaja
Fastsioliaasi põhjustab imiuss maksakaan ehk maksa-kakssuulane Fasciola hepatica, harvem hiidmaksakaan Fasciola gigantica.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on rohusööjad loomad (lambad, kitsed, veised, pühvlid, kaamelid, sead, hobused, jänesed) ning ka inimene. Vaheperemeheks on limused (väike sootigu, mudatigu). Inimesel parasiteerib uss maksa sapiteedes ja sapipõies.
Haigusnähud
Haigestumise alguses esinevad mittespetsiifilised sümptomid: kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, hepatomegaalia (maksa suurenemine), halb enesetunne, palavik, köha. Hiljem peatuvad parasiidid sapiteedes ja võivad põhjustada sapipaisu.
Levimine
Inimene nakatub maksakaanidega saastunud vett juues või rohukõrsi närides. Nakatunud inimene hakkab levitama maksakaani mune 3–4 kuud pärast nakatumist. Enesenakatamist ei toimu.
Peiteperiood
Sümptomid võivad ilmuda 4–7 päeva (maksimaalselt mõni kuu) pärast parasiitidega kokkupuudet.
Haige ei ole suhtlemisel nakkusohtlik. Immuunsust pärast maksakaantõve ehk fastsioliaasi põdemist ei kujune.
Ennetamine
Vältida endeemilistes piirkondades saastunud vee ja salatite tarvitamist. Vaktsiini haigestumise vastu ei ole.