Üksikjuhtudena haigestumist esineb aastaringselt, haigestumise sagedus tõuseb suvel. Haiguspuhangute põhjuseks on saastunud loomsete toiduainete tarvitamine, sh ebapiisavalt termiliselt töödeldud liha- ja kalatooted, pastöriseerimata piim ja sellest toodetud juustud, toores puu- ja köögivili.
Haigustekitaja
Listeria monocytogenes on rakusisene, gram-positiivne aeroobne bakter, mis on looduses laialdaselt levinud pinnases, vees, taimedel. Haigustekitajat on leitud loomasöödast, imetajatel (veised, hobused, lambad, sead, kassid jne), lindudel, kaladel, putukatel.
Listeria kasvab temperatuuril -1 °C kuni +60 °C, talub kõrgeid (˃20%) soola kontsentratsioone ning hävib 16 sekundi jooksul +73 °C kuni +74 °C juures.
Bakter on eluvõimeline valmistoitudes, näiteks sushis, burgerites, salatites jm, mida enne tarbimist ei kuumutata ning on võimeline paljunema külmkapis seal hoitavatel saastunud toiduainetel.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on haige loom või inimene. Asümptomaatilise kandluse korral eritab inimene haigustekitajaid roojaga.
Levimine
Haigustekitaja satub organismi eeskätt saastunud loomsete toiduainetega. Levimine võin toimuda ka saastunud pindade või seadmete kaudu. Loode võib nakatuda raseduse ajal haigelt emalt platsenta kaudu või hilise listerioosi puhul nakatub vastsündinu sünnituse ajal sünnitusteid läbides. Inimeselt inimesele levik on haruldane, kuid võimalik otsese kontakti kaudu.
Peiteperiood
Peiteperiood kestab 3 kuni 70 päeva, kõige sagedamini 2–3 nädalat.
Haigusnähud
Haigus esineb erinevate kliiniliste vormidena.
Listerioos võib esineda gastroenteriidina (seedekulgla põletikuline protsess), mille korral esinevad peamiselt kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine palavik ning kõhukrambid. Invasiivse listerioosi korral esinevad kõrge palavik, tugev peavalu, lihasvalu ja kaelakangus, külmavärinad ning segasusseisund. Rasedate naiste puhul esinevad enamasti kerge palavik, lihasvalu ja väsimus, haigus võib ka põhjustada raseduse katkemist, enneaegset sünnitust ning loote haigestumist.
Vastsündinute listerioos esineb kahes vormis – varane või hiline. Varajase listerioosi puhul toimub nakatumine platsenta kaudu emalt. Sünnitus on sageli enneaegne ja lapsel on juba sündides sepsise tunnused. Hilise listerioosi puhul nakatub laps kas sünnitusteid läbides või haiglas. Lapsel ilmnevad sümptomid 3–5 päeva pärast sünnitust. Haiguse algul võivad esineda järgmised vaevused: palavik lokaalsete sümptomiteta; kesknärvisüsteemi kahjustused ja/või gastroenteriidi nähud.
Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite ja haigustekitaja tuvastamisega seljaajuvedelikus, veres, lootevedelikus, vaginaalsekreedis, mekooniumis (vastsündinu esimene väljaheide) või roojas.
Ennetus ja tõrje
Listerioosi ennetamine keskendub toiduhügieenile ja saastumise vältimisele.
- Toidu korralik töötlemine – küpsetage liha, kala ja mune põhjalikult ning kuumutage valmisroad enne tarbimist.
- Hügieeni ja desinfitseerimise parimate tavade järgimine – puhastage ja desinfitseerige toiduvalmistamise pinnad ja seadmed regulaarselt.
- Ristsaastumise vältimine – hoidke toored toiduained ja valmistoidud eraldi.
- Isiklik hügieen – kätepesu enne ja pärast toidukäitlemist.
Ravi
Listerioosi ravi sõltub haiguse tõsidusest ning inimese seisundist. Kergematel juhtudel on peamiseks sümptomite leevendamine, haiguse tõsisema kulu korral rakendatakse antibakteriaalset ravi ning rasketel juhtudel võib olla ka haiglaravi. Varane diagnoosimine ja ravi on oluline, et vältida väga raskeid haigusjuhte.