Haigustekitaja
Haigustekitajaks on seni olnud lindude suhtes spetsiifilised A-gripiviiruse alatüübid, mis on mitmekesine viiruste rühm, mida leidub peamiselt veelindudel. Neid viirusi võib liigitada väikese patogeensusega linnugripiviirusteks (LPAI) või suure patogeensusega linnugripiviirusteks (HPAI) sõltuvalt nende võimest põhjustada haigusi.
On selge, et linnugripi näol on ka inimese jaoks tegemist raskekujulise nakkusega, mis küllalt sageli võib l patogeensusega A-gripiviirus H5N1, mis 1997. ja 1998. aastal nõudis Hongkongis kuue inimese elu.
Sama A-tüüpi gripiviirus on ka varasematel aastatel teinud suurt hävitustööd lisaks Vietnamile Jaapani, Lõuna-Korea, Hiina ja Hongkongi linnufarmides ja nendes maades on esinenud inimestel üksikjuhtudena linnugrippi.
Levimine
Nakkus levib lindudelt imetajatele. Lisaks on registreeritud juhte, mil viirus kandub üle imetajatelt imetajatele. Varasemast on esinenud puhangud Soomes karusloomade farmides või merilõvide nakatumine Lõuna-Ameerikas.
Kuna A/H5N1 antigeense struktuuriga gripiviirusega ei ole elanikkond varem kokku puutunud, siis puudub ka immuunsus selle täiesti uue gripiviiruse suhtes. Oht seisneb ka selles, et kui linnugripi viirus satub grippi põdeva inimese organismi, siis võivad viirused vahetada geneetilist materjali, mille tagajärjel võib moodustuda uus kõrgelt patogeenne viirus.
Inimeste nakatumine on väga haruldane. Nakkuse ülekandumine toimub läbi tiheda kontakti haigestunud kodulindude või loomadega ja kokkupuutel saastunud keskkonnaga, nagu näiteks vesi, muld jms (nt linnufarmide ja –turgude töötajad, lihatöötlejad). On leidnud kinnitust ka inimeselt inimesele viiruse levik, praegu küll piiratud ulatuses ning ainult kinnistes rühmades. Ekspertide hinnangul võis nakatumine toimuda lähikontakti tulemusena esimese haigega, seega ei saa täielikult välistada inimeselt inimesele nakatumist.
Epideemiaoht
WHO on mures linnugripi võimaliku massilise leviku pärast ja tegi pandeemiahoiatuse juba mitu aastat tagasi.
Epideemia või isegi pandeemia võib puhkeda juhul, kui tekib uus kõrge patogeensusega gripiviirusetüvi (nt linnugripi baasil), mis hakkab kiiresti inimeselt inimesele levima ja mille vastu kogu maailmas puudub vaktsiin ja pole ka tõhusaid ravimeid.
Eestis on Sotsiaalministeerium koostanud pandeemiaks valmisoleku plaani ja kavandanud riiklikult ravimivarude soetamise. Koos teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti keelanud lindude, linnutoodete ja sulgede sisseveo linnugripi riskipiirkondadest.
Haigusnähud
Haiguse kulg on sageli asümptomaatiline, võivad tekkida kerged ägedate hingamisteede nakkuste sümptomid. Viirused võivad põhjustada ka ägedaid sümptomeid, rasketel juhtudel kopsupõletikku, millega võib kaasneda hingamispuudulikkuse sündroom.
Linnugripi haigusnähud inimesel on kõrge palavik (üle 38 kraadi), pea-, lihas- ja kurguvalu, köha ja nohu, hingamisraskused ja silma sidekesta põletik.
Eestis teostab linnugripi seiret lindudel Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Ka haiguskahtlusega või surnud mets- või kodulinnu puhul tuleb pöörduda PTA kohalike asutuste (veterinaarkeskuste) poole, mis on olemas igas maakonnas.
Ennetamine
- Gripi vaktsineerimisvõimaluse tagamine. Vaktsineerimine vähendab riski nakatuda muude gripi- ja hingamisteede viirustega.
- Järgida hügieenireegleid.
- Vältida surnud lindude ja loomade puudutamist.
- Pesta käsi; vältida suu, silmade ja nina puudutamist.
- Hoiduda jahilindude toitmisest, sest lindude kogunemine toitumiskohtadesse suurendab nakkuste leviku ohtu.
- Pöörata tähelepanu sellele, et koerad ega kassid ei sööks ega näriks saakloomi, surnud loomi ja linde.
- Hoiduda kokkupuutest kodu- ja metslindude ning sigadega; kindlasti ei puutuda surnud linde ja hoiduda puutumast ka pindasid, mis on nende poolt saastatud.
- Mitte süüa termiliselt töötlemata nii kodu- kui metslinnu liha või mune. Linnuliha tuleb enne tarvitamist kuumutada vähemalt 74 kraadini (lihatüki sees), ka linnumune tuleks korralikult termiliselt töödelda.
Soovitused reisijatele ja teised ennetusmeetmed
Riskipiirkonnas viibides tuleb pidevalt jälgida kohalikku epidemioloogilist olukorda ja soovitusi. Teavet saab kohalikust meediast ja ametiasutuste kodulehekülgedelt, turistidele jagavad infot ka reisikorraldajad.
Samuti on soovitatav mitte külastada linnu/loomaturge ja -farme. Oluline on täita hügieeninõudeid: pesta tihti käsi, reisil olles juua ohutut (pudeli- või keedetud) vett, söömiseks valida kuumtöödeldud toite jne. Kindlasti ei maksa puutuda surnud linde ja hoiduda puutumast ka pindasid, mis on nende poolt saastatud. Reisijatel on keelatud isiklikuks otstarbeks sisse tuua eluslinde ja linnulihatoodangut.
Eestisse tagasisaabumisel ei ole isikutel lubatud siseneda loomakasvatushoonetesse- ja rajatistesse enne 48 tunni möödumist Eestisse saabumisest.