Haigustekitaja
Legionelloosi põhjustavad Legionella perekonna bakterid, neist kõige levinum on Legionella pneumophila. Need bakterid on gramnegatiivsed ja aerobilised, ning nad võivad elada ja paljuneda veekeskkondades, eriti soojas vees (25–45 °C). Legionella bakterid on vastupidavad ja võivad elada biofilmidena veesüsteemide sisepindadel.
Legionella on väliskeskkonnas ulatuslikult levinud jõe ja järvevees, muudes veekogudes, kust nad satuvad tarbevee süsteemidesse. Kloori suhtes on bakterid piisavalt vastupidavad, biotsiidid hävitavad eeskätt bioloogilise kile. Legionella on põhjustanud mitmeid puhanguid hotellides ning haiglates.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on veesüsteemid ja -seadmed, kus Legionella bakterid võivad kasvada ja levida. Peamised nakkusallikad hõlmavad:
- jahutustornid ja õhukonditsioneeri süsteemid – nende poolt tekitatud aerosoolid võivad sisaldada baktereid;
- soojad veesüsteemid – mullivannid, saunad ja kraaniveesüsteemid, kus vesi seisab või ringleb;
- sanitaartehnika – dušid, kraanid ja veepaagid, mis ei ole piisavalt puhastatud või hooldatud.
Levimine
Legionelloos levib peamiselt sissehingamise teel, kui bakteritega saastunud vee aerosoolid satuvad õhku aga ka saastunud vee otsese allaneelamise korral. Aerosoolina võib Legionella levida nakkusallikast mitmeid kilomeetreid. Inimeselt inimesele haigus ei levi.
Peiteperiood
Haiguse peiteperiood kestab 2 kuni 10 päeva (keskmiselt 6 päeva).
Haigusnähud
Legionelloos võib avalduda kahel erineval kujul: legionääride tõbi (kopsupõletik) ja Pontiac'i palavik.
Legionääride tõve haigusnähtudeks on kõrge palavik, kuiv köha, pea- ja lihasvalu, hingeldus, valu rinnus ning harvem esineb kõhulahtisus. Pontiac'i palaviku korral esineb palavik, lihas- ja liigesvalu, peavalu, väsimus.
Haigust diagnoositakse kliiniliste sümptomite ning laboratoorsete uuringute alusel. Uuritavaks materjaliks on uriin, vereseerum, bronhiloputusvedelik, kopsubiopsia jt.
Ennetamine ja tõrje
Ennetusmeetmed keskenduvad veesüsteemide hooldamisele ja desinfitseerimisele, et takistada Legionella bakterite kasvu ja levikut.
- Regulaarne hooldus: veesüsteemide, jahutustornide ja õhukonditsioneeride regulaarne puhastamine ja desinfitseerimine.
- Veetemperatuuri kontrollimine: veetemperatuuri hoidmine kas alla 20 °C või üle 50 °C, et takistada bakterite paljunemist.
- Biofilmide vältimine: pindade puhastamine, et vältida biofilmide teket, kus bakterid võivad elada.
- Veekvaliteedi jälgimine: regulaarne veesüsteemide testimine Legionella bakterite olemasolu suhtes.
- Teadlikkus ja koolitamine: töötajate ja elanike koolitamine veesüsteemide ohutuse kohta, eriti riskigruppides.
Ravi
Ravi sõltub haiguse kulust, kergematel juhtudel keskendub ravi sümptomite leevendamisele ja keha toetamisele, raskematel juhtudel võib olla vajalik antibakteriaalne ravi. Varane diagnoosimine ja ravi alustamine on Legionääride tõve puhul oluline, et vältida raskete tüsistuste teket ja toetada kiiremat paranemist.