Haigustekitaja
Haigustekitajaks on Bunyavirales seltsi ja Nairovirus sugukonda kuuluv RNA Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku viirus (CCHF). CCHF viirusel on seitse genotüüpi, mis iga omab oma leviku regiooni.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks ja viiruse loodusreservuaariks on ulukid, lambad ja kitsed.
Levimine
Haigustekitajaid levitavad ja kannavad hammustamisel inimesele üle Haemaphysalis ja Hyalomma perekonda kuuluvad puugid. Alternatiivne nakkuse saamise viis on vireemilises staadiumis patsientide või kariloomade nakatud vere või koe kokkupuutel.
Peiteperiood
Peiteperioodi pikkuseks on 3 kuni 7 päeva (1–14 päeva).
Haigusnähud
>80% asümptomaatiliselt või leebe kuluga, lastel avaldub tihedamini leebe kuluga.
Haigus algab gripisarnaste nähtudega, pea-, liiges- ja seljavaluga, esineb iiveldus ja oksendamine, valguskartus. Tekivad verejooksud ninast, nahal, siseelundites (sellele viitab kõhuvalu, millele sageli järgneb kirurgiline vahelesegamine). Võib tekkida kollaps, šokk ja intravaskulaarne koagulopaatia. Kahjustatud on kesknärvisüsteem.
Ennetamine
Puugihammustuse vältimiseks:
- endeemilises regioonis viibimisel valige õige riietus;
- kasutage putukatõrjevahendeid;
- pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrollige kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused.
Mida teha, kui puuk on hammustanud?
- Katsuge puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada – kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised.
- Kui ise puuki kätte ei saa, siis pöörduge arsti poole abi saamiseks.
- Ärge haarake puugist väga kõvasti kinni, hoiduge tema tagakeha pigistamisest või määrimisest.
- Võtke puugist kinni võimalikult pea lähedalt. Võimalusel kasutage peenikesi pintsette (on ka erilised puugieemaldamisvahendid), sikutage ettevaatlikult.
- Peske hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga.
- Kui pärast puugiohtlikus piirkonnas käimist tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik, ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või hakkab hammustuskoht punetama, siis otsige abi arstilt.
- Kindlasti rääkige arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest!
Ennetamiseks on oluline ka nakatunud inimese ja karikloomade õigeaegne diagnostika, mis takistab nakkava vere ja kudedega kokkupuute.
Ravi
Spetsiifiline viirusvastane ravi puudub. Teostatakse sümptomaatiline toetav ravi. Algstaadiumis diagnoositud nakkuse korral on võimalik kasutada laia toimespektriga viirusevastast ravimit (ribaviriini), et vältida rasket infektsiooni ning profülaktikaks tüsistuste vastu.
Suremus on ravita juhtudel 15%–35% ja puhangute korral 40%.