Inimestele on ohtlikud ning epideemilise leviku võimega ainult serogruppi O1 või O139 kuuluvad V. cholerae. Nendesse serogruppidesse kuuluvad bakterid toodavad toksiini, mis põhjustavad haiguse ägedat ja raskemat kulgu. Enamikul inimestel sümptomeid siiski ei teki, või sümptomid on kerged või mõõdukad. Raskem kulg esineb kuni 20%-l haigetest ning avaldub ägeda vesise kõhulahtisuse ja tugeva dehüdratsiooniga, millega kaasneb surmaoht.
Koolera bakteritega nakatumine on tavaliselt seostunud saastunud veega. Nakkus levib saastunud vee või toidu tarbimisel, samuti saastunud käte või esemete kaudu. Rühmaviisilised haigusjuhud on sageli seotud toore või väheküpsetatud mereandide tarbimisega. Otseselt inimeselt inimesele nakkus tavaliselt üle ei kandu. Haigusel on lühike inkubatsiooniperiood, mis ulatub kaheteistkümnest tunnist viie päevani. Tänapäeval on koolera kergesti ravitav vedelikukao asendamisega ja haiguse raskema kulu korral antibiootikumidega.
Koolera leviku peamisteks riskifaktoriteks on kehv hügieeni-sanitaarolukord, madal joogivee kvaliteet ning piiratud juurdepääs tervishoiule haavatavatel elanikkonnarühmadel. Enamus koolerajuhtumeid maailmas esineb Aafrikas, Lähis-Idas ja Kagu-Aasias. Koolera puhangud on tihti seotud ka sõja või loodusõnnetustega (nt üleujutus ja maavärin, mille tagajärjel kannatab joogivee puhtus ning arstiabi kättesaadavus).
Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi ei loeta koolerat enam eriti ohtlike nakkushaiguste hulka. Haigus ei ole Euroopas pikka aega endeemiline olnud ning tänu Euroopa kõrgetele hügieenistandarditele on reisimisega seotud sisse toodud juhtumite potentsiaal uute juhtumite tekitamiseks väike. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse hinnangul on Euroopa Liidu liikmesriikides siseriikliku leviku võimalus madal.
Haigustekitaja
Haigusetekitajaks on grammnegatiivne aeroobne bakter Vibrio cholerae, millel on teada üle 200 erinevat serogruppi, kuid neist ainult kaks – V. cholerae O1 ning V. cholerae O139 – on toksigeensed ning põhjustavad epideemiaid. Serogruppi O1 kuuluvad V. cholerae on laiema levikuga, O139 esineb peamiselt Aasias.
Mitte-O1/mitte-O139 serogruppi kuuluvad V. cholerae (lüh. NOVC) võivad harvadel juhtudel põhjustada samuti soole- ja seedetrakti infektsioone inimestel, tavaliselt isetaanduvat gastroenteriiti või mereandide tarbimisega seotud lokaalset puhangut. NOVC ei seostata epideemilise levikuga. Need bakterid on veeökosüsteemides, sh Balti meres, üldlevinud.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on haige inimene või asümptomaatiline vibrioonikandja (inimene, kellel ei esine haigussümptomeid).
Levimine
Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel ehk koolera bakteritega saastunud vee ja toidu kaudu – vee ja toore või kuumtöötlemata mereandide, kala ja lihatoodete tarbimisel.
Koolerahaigete väljaheited ja sageli ka okse sisaldavad suures kontsentratsioonis koolerabaktereid, mis võivad keskkonda tagasi sattudes saastada vett ja toiduallikaid. Koolerat põhjustavad vibrioonid võivad pikemat aega säilida ka inimeste eritistega saastunud jõe- või merevees.
Peiteperiood
1,5 tundi kuni 5 päeva, enamasti 2 kuni 3 päeva.
Haigusnähud
- Kõhulahtisus ja oksendamine. Roe on alguses vesivedel, kuid mõne tunni möödumisel muutub riisitummi-taoliseks hallikasvalgeks vedelikuks. Oksendamine on sageli ilma eelneva iivelduseta. Oksendamine taandub enamasti 18 tunni möödudes, kuid kõhulahtisus võib kesta pikemat aega. Oksendamise ja kõhulahtisuse tulemusena kaotab haige palju vedelikku, tal on tugev janu, kuid jook oksendatakse välja. Organism kaotab lühikese aja jooksul palju vett ja mineraalsooli, mistõttu tekib vedelikupuudus. Raskematel juhtudel võib vedelikukadu olla kuni liiter tunnis.
- Krambid. Tugeva vedelikukao tulemusena võivad kehatemperatuur ja vererõhk langeda ning tekkida krambid. Vedelikupuudusel kahaneb kudede maht ja tekivad nn „pesunaise käed“, limaskestad muutuvad kuivadeks ja uriini hulk väheneb. Veri muutub paksemaks ja selle tõttu suureneb südame koormus. Nii tekivad mikrotsirkulatsiooni häired ning koed jäävad hapnikupuudusesse.
- Lihasnõrkus, südametegevuse häired ning kõhupuhitus.
- Tugev vedelikukaotus. Vedelikukaotus avaldub südamelöögisageduse kasvu, naha elastsuse kahanemise, limaskestade kuivsuse ning madala vererõhuga. Vedelikukaotus võib olla üle 10% kehakaalust, ning viita neerupuudulikkusele, šokki, kooma ja surmani.
Õigeaegse ravi korral (vedelikupuuduse taastamine ja antibiootikumid) suremusmäär ei ületa 1%. Pärast kliinilise sümptomitega koolera läbipõdemist, taasnakatumisest kaitse võib kest kuni kümme aastat. Immuunsus koolera vastu on siiski serogrupispetsiifiline: varasem V. cholerae O1 nakkus ei paku kaitset O139 vastu ja vastupidi.
Ennetamine
Riskipiirkondades viibimisel tuleb pöörata erilist tähelepanu isikliku hügieeni järgimisele ning tarbitava joogivee ja toidu ohutusele.
- Tarbi ja kasuta ohutut vett. Toruvesi, tassides või kottides müüdavad joogid ja jää ei pruugi olla ohutud. Joomiseks, hammaste pesemiseks, toidu pesemiseks ja valmistamiseks ning jää või jookide valmistamiseks kasutage purustamata tihenditega pudelivett. Kui pudelivesi ei ole saadaval, kasutage vett, mis on korralikult klooritud, keedetud või filtreeritud.
- Koolearavastased vaktsiinid on olemas. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusel tuleks neid vaktsiine kasutada endeemilise kooleraga piirkondades, suure koolerariskiga humanitaarkriiside korral ja koolerapuhangute ajal. Vaktsiine tuleb alati kasutada koos teiste koolera ennetamise ja tõrje strateegiatega.
- Rahvusvahelised töötajad ja koolerast mõjutatud riikidesse reisijad peaksid järgima hügieenilisi ettevaatusabinõusid, et vähendada oma nakatumisohtu. Vaktsineerimist tuleks kaaluda kõrge riskiga reisijate puhul (kiirabi-/abitöötajad, välismissioonidel sõjaväelased), eriti neil, kes puutuvad tõenäoliselt kokku koolerapatsientide või saastunud toidu või veega, eriti tervishoiuteenusele või -asutustele halva juurdepääsuga piirkondades. Vaktsineerimine ei ole üldiselt soovitatav pika- või lühiajalistele reisijatele, kes reisivad koolerast mõjutatud riikidesse, kuid seda tuleks juhinduda konkreetsetest reisimise riskidest.
Eestis kasutatava(te) vaktsiini(de) kohta leiab infot Ravimiameti lehelt.