Kollapalavik

Kollapalavik (RHK-10 A95) on raskekujuline äge viirusinfektsioon, mis kuulub eriti ohtlike nakkushaiguste hulka. Kollapalavik esineb troopilises Lõuna-Ameerikas ning Aafrikas troopilistel ja lähistroopilistel aladel.

Haigustekitaja

Haigustekitajaks on kollapalaviku RNA arboviirus (arthropod-borne virus), mis kulub Flaviviridae sugukonda.

Nakkusallikas

Nakkusallikaks on inimene ja primaadid.

Levimine

Kollapalavikku levitavad troopilistes maades Aedes ja Haemagogus liiki kuuluvad sääsed.

Peiteperiood

Viiruse peiteperiood kestab 3–6 päeva.

Haigusnähud

Haigus algab kõrge palaviku ning pea- ja seljavaluga. Seejärel lisanduvad lihasvalud, iiveldus, oksendamine ja nõrkus. Umbes 3–5 päeva möödudes tekib lööve, mis algab rindkerelt ning levib näole ja jäsemetele.

Ennetamine

Haigestumist aitab ära hoida vaktsineerimine ja sääsehammustuste vältimine.

Kollapalaviku vastast vaktsineerimist võib kohustuslikus korras riiki sisenevalt inimeselt nõuda. Mõned riigid, enamasti Lääne-Aafrikas, nõuavad vaktsineerimistunnistust kõigilt riiki sisenejatelt. Tavaliselt nõutakse seda neilt, kes saabuvad kollapalaviku leviku ohuga riikidest. Kuna riik võib vastavalt epidemioloogilisele olukorrale muuta nõudeid reisijatele kollapalaviku vastu vaktsineerimise vajaduse osas, on soovitatav enne reisile minekut tutvuda nendega sihtriigi saatkonnas/konsulaadis, WHO „International Travel and Health“ veebis või pöörduda reisimeditsiinikabinetti nõustamiseks ja vajadusel vaktsineerimiseks.

Kollapalaviku vastu vaktsineerimist tõendab rahvusvaheline vaktsineerimise tõend (International Certificate of Vaccination), mis jõustub 10 päeva pärast vaktsiini manustamist ning kehtib eluaeg.

Ravi

Kollapalavikul puudub spetsiifiline ravi.