Nakatunud ja kuumtöötlemata liha tarbimise järgselt liiguvad parasiidi vastsed läbi sooleseina lümfi- ja vereringesse, mille kaudu kanduvad lihastesse, kus mõne aja möödudes kapselduvad.
Haiguse raskusaste sõltub organismi sattunud parasiitide hulgast. Tavalisemateks sümptomiteks on palavik, lihasvalu, näo ja laugude turse, eosinofiilia, harva võib tekkida müokardiit või entsefaliit. Haiguse vältimiseks on eelkõige oluline ulukiliha veterninaarne kontroll ning termiline töötlemine.
Haigustekitaja
Keeritsusstõbe põhjustab ümaruss Trichinella. Eestis on loomadel leitud kolm keeritsussi liiki: Trichinella nativa, Trichinella britovi ja Trichinella spiralis. Parasiit on 2–5 mm suurune uss, kelle vastsed on spiraalikujuliselt keerdunud ning asuvad väikestes lubikapslites. Tegemist on üheperemehelise parasiidiga, kelle peremeheks on lihasööjad või kõigesööjad loomad – inimene, kodu- ja metssiga, ilves, hunt, karu, rebane, mäger, rott, hiir, kass, koer jt.
Peremees (ka inimene) nakatub lihas või lihatoodetes sisalduvate lubikapslite allaneelamisel. Ööpäeva jooksul vabanevad vastsed kapslist ja mõne päevaga saavad suguküpseteks. Kolm päeva pärast paaritumist “sünnitavad” emasloomad vastsed, kes tungivad läbi sooleseina lümfi- ja veresoontesse ning kanduvad peamiselt lihastesse. Kuu möödudes vastsed entsüsteeruvad ning pool aastat hiljem tekib neile ümber lubikapsel, milles vastsed võivad püsida nakatamisvõimelistena aastakümneid. Nende areng saab jätkuda, kui keegi võimalik peremees sööb peremehe, kelle lihastes on kapseldunud vastsed.
Nakkusallikas
Inimene nakatub termiliselt mittepiisavalt töödeldud parasiidi vastseid sisaldava liha või lihatoodete söömisel. Nakkusallikaks Eestis on sagedamini metssiga, harvem karu.
Levimine
Parasiit levib ülemaailmselt mets- ja koduloomade seas, olles troopikas siiski harvaesinev. Inimestel esineb sagedamini Ameerikas. Eestis esineb loomadel ning vähesel määral ka inimestel. Keeritsusstõbi ei ole Eestis registreerimisele kuuluv nakkushaigus.
Peiteperiood
Peiteperioodi pikkus on 5 kuni 45 päeva.
Haigusnähud
Parasiitide esinemine sooles kulgeb enamasti asümptoomselt, kuid vastsete rändamine ja tungimine lihastesse põhjustab palavikku, lihasvalu, näo ja laugude turset, eosinofiiliat, harva võib tekkida müokardiiti või entsefaliit. Haigusnähtude ägedus sõltub vastsete hulgast ning ägedad juhud võivad lõppeda surmaga. Lubikapslite väljakujunemise järel haigusnähud kaovad. Haiguse käigus võib kujuneda immuunsus, mis takistab vastsete tungimist sooleseina kordusnakkuse korral. Haige ei ole suhtlemisel nakkusohtlik.
Ennetamine
- Ulukiliha peab läbima veterinaarkontrolli.
- Ulukiliha peab põhjalikult termiliselt töötlema. Suitsutatud ja soolatud lihas võivad vastsed säilida.
- Ussi vastsed surevad, kui liha külmutatakse alla –15 °C vähemalt 20 ööpäeva või küpsetatakse vähemalt 77 °C juures.