Haigustekitaja
Katku tekitajaks on bakter Yersinia pestis.
Nakkusallikas
Katku looduslikes kolletes on haigustekitajate kandjateks mitut liiki närilised, jänesed, koopaoravad ja teised mets- ja koduloomad. Kassid ja koerad võivad tuua närilistelt nakatunud kirbud inimeste eluruumidesse. Nakatunud kirbud püsivad nakkusohtlikena mitu kuud.
Levimine
Inimene võib nakkuse saada nakatunud kirbu hammustuse kaudu, kokkupuutel nakatunud inimese kehavedelikega või piisknakkuse teel.
Peiteperiood
Peiteperioodi pikkus on 1–7 päeva.
Haigusnähud
Katk algab mittespetsiifiliste haigusnähtudega, milleks on palavik, külmavärinad, halb enesetunne, pea-, kurgu- ja lihasevalu ning iiveldus. Eristatakse buboonkatku ehk muhkkkatku ja kopsukatku.
Buboonkatku korral suurenevad ja muutuvad valulikuks lümfisõlmed, kuna haigustekitaja liigub kirbu hammustuskohalt mööda lümfisüsteemi lähimasse lümfisõlme. Haiguse süvenedes võivad põletikulised lümfisõlmed muutuda mädasteks haavanditeks. Buboonkatku edasikandumine inimeselt inimesele on haruldane.
Kopsukatku korral levivad haigusetekitajad piisknakkuse teel ning võivad kiiresti põhjustada katku puhanguid või epideemiaid.
Katku kõik vormid võivad progresseeruda septilisse vormi, mille korral haigusetekitajad levivad kogu organismis.
Ennetamine ja tõrje
Haiguse ennetamiseks on oluline tõsta inimeste teadlikkust ning piirata kirpude ja näriliste levikut eluruumides. Haiguse edasise leviku vältimiseks tuleb haigestunud inimesed isoleerida, et vältida nakkuse edasikandumist kontakti või piisknakkuse teel.
Ravi
Ravimata kopsukatk võib lõppeda kiiresti surmaga, mistõttu on varajane diagnoosimine ja ravi üliolulised. Antibiootikumiravi ja toetav ravi on katku vastu tõhusad, kui haigus diagnoositakse õigeaegselt.
Ravimata kopsukatk võib lõppeda surmaga juba 18–24 tunni jooksul pärast haiguse algust.