Haigustekitaja
Katku tekitajaks on bakter Yersinia pestis.
Nakkusallikas
Katku looduslikes kolletes on haigusetekitajate kandjateks mitut liiki närilised, jänesed, koopaoravad jm loomad – nii mets- kui koduloomad. Kassid ja koerad võivad tuua närilistelt nakatunud kirbud inimeste eluruumidesse.
Nakatunud kirbud on nakatamisohtlikud mitu kuud.
Levimine
Inimene võib nakkuse saada nakatunud kirbu hammustuse kaudu, kokkupuutel nakatunud inimese kehavedelikuga ning piisknakkuse teel.
Peiteperiood
Peiteperioodi pikkuseks on 1 kuni 7 päeva.
Haigusnähud
Katk algab mittespetsiifiliste haigusenähtudega – palaviku, külmavärinate, halva enesetunde, pea-, kurgu- ja lihasevaluga ning iiveldusega. Eristatakse buboonkatku ning kopsukatku.
Buboonkatku korral suurenevad ja muutuvad valulikeks lümfisõlmed, kuna haigustekitaja liigub kirbu hammustuskohalt mööda lümfisüsteemi lähimasse lümfisõlme. Haiguse süvenedes võivad põletikulised lümfisõlmed muutuda mädasteks haavanditeks. Buboonkatku edasikandumine inimeselt inimesele on haruldane.
Kopsukatku korral levivad haigusetekitajad piisknakkuse teel ning kiiresti tekivad katku puhangud või epideemiad. Katku kõik vormid võivad progresseeruda septilisse vormi, millega kaasneb haigusetekitajate levimine kogu organismis.
Ennetamine ja tõrje
Haiguse ennetamiseks tuleks tõsta inimeste teadlikkust ja tegeleda kirpude ja näriliste leviku piiramisega eluruumides. Haiguse edasise leviku vältimiseks tuleks haiged inimesed isoleerida, et vältida nakkuse edasikandumist kontakti või piisknakkuse teel.
Ravi
Ravimata kopsukatk võib lõppeda kiiresti surmaga, seega on varajane diagnoosimine ja ravi hädavajalikud. Antibiootikumid ja toetav ravi on katku vastu tõhusad, kui haigus diagnoositakse õigel ajal. Ravimata kopsukatk võib lõppeda surmaga 18–24 tunni jooksul pärast haiguse algust.