Haiguse raskusaste sõltub parasiitide arvust organismist. Üldiselt kulgeb haigus asümptoomselt või kergete sümptomitega (iiveldus, nõrkus, isutus, kõhuvalu, kõhulahtisus). Haiguse vältimiseks tuleks järgida hea kätehügieeni reegleid, regulaarset pesta mänguasju ja ruume.
Haigustekitaja
Hümenolepiaasi põhjustab kääbuspaeluss Hymenolepis nana, kes on 1,5–4 cm pikk ning koosneb umbes 200 lülist, millest viimase sees paiknevad munad. Tekitaja looduslikeks peremeesteks on hiired ja rotid ning vaheperemeesteks on mõned putukaliigid. Inimene võib olla nii põhi- kui vaheperemeheks. Inimesel parasiteerib tekitaja peamiselt peensooles, kus ühtlasi munad väljuvad.
Munade edasine areng võib olla kahesugune:
- Munad kinnituvad soole limaskesta, kus nad viie kuni kaheksa päeva möödudes arenevad taas ussideks ning väljuvad soolevalendikku. Seal munevad suguküpsed ussid taas uued munad.
- Munad väljuvad organismist väljaheitega, sattudes seejärel saastunud käte või toiduga samasse inimesse või ümbritsevasse keskkonda.
Munad säilivad esemetel 3–4 päeva, vees kuni üks kuu. Täiskasvanud kääbuspaelussi eluiga on 2–4 nädalat.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on haige inimene, kes eritab haigustekitaja mune väljaheitega. Haige on suhtlemisel nakkusohtlik. Munad levivad saastunud käte, mänguasjade ja tarbeesemete või toidu vahendusel. Sageli toimub korduv enesenakatamine.
Mune võivad levitada ka kirbud, jahumardikad ja kärbsed. Samuti võivad oma väljaheitega mune levitada hiired ja rotid.
Levimine
Kääbuspaeluss on levinud kogu maailmas, rohkem soojades maades. Eestis esines kääbuspaelussi sagedamini 1950-ndatel ja 1960-ndatel aastatel (sadu haigusjuhte), hiljem on avastatud mõned haigusjuhud aastas.
Peiteperiood
Peiteperioodi pikkus on umbes kaks nädalat.
Haigusnähud
Enamasti kulgeb haigus asümptoomselt. Sümptomaatilistel inimestel võib esineda iiveldus, nõrkus, isutus, kõhuvalu, kõhulahtisus.
Ennetamine ja tõrje
- Peske hoolikalt käsi pärast WC-s käimist, mähkmete vahetamist, enne söögi valmistamist ja söömist.
- Haige peaks pöörduma arsti poole, et määrata ravi (mitme tsüklina) ning vältida taasnakatumist ja haiguse edasi kandmist.
- Lastekollektiivist oleks soovitav haige isoleerida.
- Lasteasutuses tuleks teha regulaarselt märgpuhastust ja pesta mänguasju.
Ravi
Raviks kasutatakse tablettravi. Diagnoosi kinnitamiseks ja ravi määramiseks tuleb pöörduda arsti poole.