Haigustekitaja
Haigustekitajaks on papilloomviiruste sugukonda kuuluv inimese papilloomiviirus (HPV), millel on ligikaudu 200 alatüüpi.
Vähieelseid seisundeid ning vähkkasvajate teket seostatakse peamiselt kõrge riskiga HPV tüvedega (16, 18, 31, 33, 34, 35, 39, 45, 51, 52, 56, 58, 59, 66, 68 ja 70).
Teravaid tüükaid ehk kondüloome põhjustavad peamiselt HPV tüved 6 ja 11. Eelmainitud tüved üldjuhul vähkkasvajaid ei põhjusta.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on nakatunud inimene.
Levimine
Inimese papilloomiviirused levivad otsesel kokkupuutel nakatunud inimese naha või limaskestadega, suguelundite nakkus peamiselt sugulisel teel. Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal. Nakkusele iseloomulikke sümptomeid sageli ei esine ning inimene ei pruugi teadlik olla, et on nakkuse kandja ning levitab seda ka teistele.
Tüükaid ehk kondüloome põhjustavad tüved võivad harvadel juhtudel levida ka vaginaalse sünnituse käigus emalt lapsele ning põhjustada healoomulisi moodustusi lapse hingamisteedes.
Peiteperiood
Peiteperiood on sageli paar kuud, kuid võib kesta ka aastaid.
Haigusnähud
Viirus võib põhjustada naistel ja meestel olenevalt paiknemiskohast muutusi limaskestadel, nahamoodustisi, kondüloome, vähieelseid seisundeid ning pahaloomulisi kasvajaid (sh genitaal- ja anaalpiirkonnas ning suu- ja kõrivähki).
Nakatumisest kuni vähi tekkeni kulub tavaliselt enam kui 15 aastat. Osadel nakatunutel võivad vähieelsed seisundid ja pahaloomulised kasvajad tekkida ka varem.
Ennetamine
Parima kaitse kõrge riskiga HPV tüvedega nakatumise vastu annab vaktsineerimine enne seksuaalelu alustamist. HPV-vastased vaktsiinid aitavad hinnanguliselt ära hoida üle 90% HPV-nakkustest ning peaaegu kõik HPV poolt põhjustatud vähijuhud. HPV vastane vaktsiin on Eestis lisatud riiklikusse immuniseerimiskavasse. Sihtrühma kuuluvaid lapsi vaktsineeritakse tasuta.
Seksuaalselt aktiivsed inimesed saavad enda haigestumisriski vähendada kondoomi korrektse ja järjekindla kasutamisega ning vastastikuselt monogaamse püsipartneri olemasoluga.
HPV-nakkuse poolt põhjustatud emakaelavähi ennetuseks on Eestis sisse viidud emakakaelavähi sõeluuring. Sõeluuring võimaldab rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada varakult, mil need on hästi ravitavad. Sõeluuringusse kutsutakse nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata naisi. Sõeluuringul peaksid osalema ka HPV vastu vaktsineeritud naised.
Ravi
HPV-vastane ravi puudub. HPV poolt põhjustatud tüükaid ja vähieelseid seisundeid on võimalik kirurgilisel teel või laserravi abil eemaldada. Paljudel juhtudel võib infektsioon iseeneslikult kaduda, mistõttu pakub vaktsiin teatavat kaitset ka pärast seksuaalelu alustamist või pärast rakuliste muutuste eemaldamist (nt pärast emakaela konisatsiooni).