Haigustekitaja
Hib-nakkuse tekitaja on gramnegatiivne aeroobne b-tüübi hemofiilusbakter, mille patogeensuse määrab polüsahharidikapsli olemasolu. Kapsli tüüpe on kuus (a-f), neist Haemophilus influenzae tüüp b (Hib) tekitab üle 90% kõigist rasketest haigusjuhtudest.
Hemofiilusbakter kuulub inimese suu normaalsesse mikrofloorasse. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on kuni 5% lastest hemofiilusbakteri kandjad. Haigestumise riski hinnatakse kõrgeks kuni viie aastastel lastel. Kuid suurim risk haigestuda on väikelastel vanusegrupis 4–24 kuud. Vastsündinu saab emalt platsenta kaudu Hib-antikehi, kuid need kaovad esimeste elukuude jooksul.
WHO andmetel haigestub igal aastal maailmas Hib-nakkusesse liigi kolm miljonit inimest ning sureb selle tekitaja poolt põhjustatud haigusesse ligi 400 000 inimest. Viimastel aastatel on täheldatud laste haigestumise vähenemist ja täiskasvanute haigestumise tõusu.
Hemofiilusbakter ei ole vastupidav väliskeskkonnas ning on tundlik keemiliste ja füüsikaliste faktorite suhtes, hävib temperatuuril +55 °C ja kaotab tunduvalt kiiremini oma patogeensed omadused päikese käes ning kuivades.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on haige inimene või haigustekitaja kandja.
Levimine
Hemofiilusbakter levib ainult inimeselt inimesele piisknakkusena köhimisel, aevastamisel süljega ning kontaktide kaudu. Hemofiilusbakteri asümptomaatilised kandjad, kellel puuduvad kliinilised nähud, on olulised nakkusallikad ja omavad suurt epidemioloogilist tähtsust.
Peiteperiood
Peiteperiood kestab keskmiselt 2 kuni 4 päeva. Hemofiilusbakter koloniseerib ülemisi hingamisteid. Haigustekitajad võivad paljuneda ja levida sügavale kudedesse ninaneelu piirkonnas.
Haigusnähud
Seda haigust iseloomustavad äkiline palaviku tõus, üle 38 °C, peavalu, kaela jäikus, teadvuse häired ja teised meningeaalsed nähud. Haemophilus influenzae b võib tekitada ajukelmepõletikku ehk meningiiti, kopsupõletikku, epiglotiiti, septitseemiat, tselluliiti, artriiti.
Mitte kapsuleeritud tüved põhjustavad bronhiiti, keskkõrvapõletikku ning kapsuleeritud tüved põhjustavad meningiiti ja epiglotiiti.
Bakteriaalne meningiit moodustab umbes 50% haigusjuhtudest. Läbipõdemise järgselt võivad esineda tüsistustena kuulmislangus või kurtus, vaimse arengu peetus või jäädav krambisündroom.
Ennetamine ja tõrje
Hib-nakkust saab ennetada vaktsineerimisega. Hib vastu vaktsineerimist alustati Eestis 2005. aasta septembrist. Vaktsineeritakse kõiki imikuid vanuses 3; 4,5 ja 6 kuud ning revaktsineeritakse 1,5–2-aasta vanuseid lapsi.
Kasutusel olev vaktsiin on kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab Hib-le lisaks difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarse läkaköha, B-viirushepatiidi ning surmatud poliomüeliidi vaktsiinikomponenti.
Ravi
Hib-nakkuse leviku piiramiseks on vajalik haige isoleerimine 24 tunniks pärast antimikroobse ravi alustamist, mille määrab arst. Kontaktsed kodused või lasteasutuse lapsed allutatakse meditsiinilisele jälgimisele.
Juhul kui peres on veel immuniseerimata väikelapsi, määratakse profülaktiline ravi kõikidele lähikontaktsetele, kaasaarvatud täiskasvanud pereliikmetele.