Haigustekitaja
Haigustekitajaks on gonokokkbakter Neisseria gonorrhoeae.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on nakatunud inimene.
Levimine
Gonorröa levib peamiselt seksuaalsel teel. Samuti võib haigus kanduda sünnituse käigus emal vastsündinule.
Peiteperiood
Gonorröa peiteperiood on sageli 2–5 päeva (võib kesta ka kuid).
Haigusnähud
Ligi 10% meestest ning 50% naistest möödub haigus asümptomaatiliselt. Haiguse esmane lokatsioon sõltub inimese seksuaalkäitumisest. Meestel algab gonorröa sageli kipitustundega kusitis, esineda võib valulikku urineerimist, mädast eritist suguteedest, harvem valu ja turset munandite piirkonnas. Naistel on sümptomid sageli tagasihoidlikumad, esineda võib valulikku urineerimist, suurenenud tupevoolust ning tsüklivälist veritsust. Anaalseksi korral võib infitseeruda pärasool. Päraku piirkonnas võib esineda valu ja sügelust, pärakust võib tulla mädast või verist eritist ning esineda võib valulikku roojamist.
Äge põletik võib üle minna krooniliseks. Kuni 3% haigetest võib toimuda verekaudne gonokokkide disseminatsioon, mis kulgeb palaviku ja teiste süsteemsete sümptomitega ning võib areneda septiliseks artriidiks.
Gonokokkinfektsioon raseduse ajal võib põhjustada raseduse katkemist ja muid komplikatsioone. Sünnituse käigus haiguse omandanud vastsündinutel võib kujuneda vulvovaginiit või konjunktiviit.
Ennetamine
Nakkuse vastu vaktsiin puudub. Haiguse põdemine immuunsust ei anna ning esineda võib korduvat nakatumist.
Seksuaalselt aktiivsed inimesed saavad enda haigestumisriski vähendada kaitsevahendite (sh kondoomi) korrektse ja järjekindla kasutamisega. Samuti vähendab seksuaalselt aktiivsete inimeste riski haigestuda see, kui nad on vastastikuselt monogaamses suhtes ning partner on haiguse vastu testitud.
Ravi
Gonorröa raviks määrab arst antibiootikumravi. Johtuvalt antibiootikumide laialdasemast kasutamisest on gonorröa muutunud mõningate antibiootikumide vastu resistentseks. Ravi saamiseks tuleks pöörduda väljaõppe saanud spetsialisti poole, kes määrab ravi vastavalt viimastele ravijuhenditele. Vajalik võib olla järelkontroll.
Ravi on vajalik määrata ka kõigile seksuaalpartneritele. Varasemate seksuaalpartnerite kontrollimise ja ravi vajaduse selgitab arst.