Haigustekitaja
Anaplasmadest on inimpatogeenne ainult puugipalaviku anaplasmoosi tekitaja Anaplasma phagocytophilum; ehrlihiatest – Ehrlichia chaffeensis (põhjustab inimese monotsütaarset ehrlihioosi), Ehrlichia ewingii (põhjustab „ewingi” erlihioosi) ja harva ka Ehrlichia canis, neorikettsiatest Neorickettsia sennetsu (põhjustab sennetsu ehrlihioosi) ja SF-agens (põhjustab Hyuganetsu tõbe) ning volbahiatest Wolbachia pipientis’e sarnane sümbiont.
Sõltuvalt tekitajast on teada 6 haiguse vormi:
- Ehrlichia chaffeensis paljuneb inimese mononukleaarsetes fagotsüütides ja põhjustab inimese monotsütaarset erlihhioosii.
- Ehrlichia ewingii paljuneb neutrofiilides ja põhjustab ewingii erlihhioosi.
- Ehrlichia muris põhjustab inimese monotsütotroopset erlihhioosii Jaapanis, Hiinas ja Venemaal.
- Ehrlichia canis vähem uuritud haiguse tekitaja.
- Neorickettsia sennetsu vähem uuritud haiguse tekitaja.
- Anaplasma phagotcytophilum põhjustab inimese granolotsütaarse anaplasmoosi.
Haigustekitaja
E. chaffeensis’e ja E. ewingii peremeesteks looduses on peamiselt kitsed, hirved ja koerad ning E. muris’e peremeesteks on väikenärilised.
Euroopas on anaplasmade loodusperemeesteks kodu- ja põldhiired ning muud närilised, põdrad, hirved, metskitsed ning koduloomadest veised, kitsed, lambad ja koerad.
Levimine
Haigustekitajaid kannavad puugihammustuste kaudu inimestele üle mitut liiki puugid, sealhulgas Eestis levinud puugid võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus). Haigustekitajate ülekandumiseks puugilt inimesele kulub umbes 24 tundi. Haigustekitajad ei levi inimeselt inimesele.
Peiteperiood
Inimese erlihhioosii peiteperiood on 7–10 päeva. Inimese anaplasmoosi peiteperiood on 7–14 päeva.
Suurema vastuvõtlikkusega on immuunpuudulikkusega ja eeskätt vanemaealised inimesed. Korduvnakatumine on võimalik, kuid seda esineb harva.
Haigusnähud
Inimese erlihhioosii haigusnähud on mittespetsiifilised: esineb palavik, peavalu, isutus, iiveldus, oksendamine, lihasvalu. 20%-l haigetest tekib meningoentsefaliit. Haigus kulgeb erinevalt ning 2,7% juhtudest võib lõppeda surmaga.
Teisel haigusnädalal kujuneb reaktiivne lümfotsütoos, kesknärvisüsteemi kahjustusi esineb harva. Ehrlichia chaffeens’ise nakkus Põhja-Ameerikas on kliiniliselt raskema kuluga ja suremusega kuni 20–30%, kuid sümptomatoloogia sarnaneb anaplasmoosile.
Anaplasma phagocytophilum’i poolt põhjustatud anaplasmoos võib kulgeda alates subkliinilisest ja kergest kuni raske haigusvormini ning on ≤1%-lise suremusega. Haigus algab gripisarnaste haigusnähtudega: esineb palavik, pea- ja lihasvalu, u 10%-l juhtudest on maakulopapulaarne lööve, u 30%-l on respiratoorsed nähud, 30–50%-l juhtudest esineb iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust, vereleidudest on ≥70% -l trombotsütopeenia, ≥50%-l leukopeenia, CRP ja maksa transaminaaside aktiivsus on tõusnud.
Ennetamine
- Erlihhioosi vastu vaktsiin puudub.
- Puugihammustuse vältimine.
- Anaplasmad ja erlihhiad hävivad väliskeskkonnas ning 70%-lise etanooli, 10%-lise Na-kloriidi toimel või mõneminutilise keetmise jooksul.
Ravi
Ravimiseks kasutakse antibiootikume.