Viirus põhjustab nakkuslikku mononukleoosi ja on tihedalt seotud ka paljude mitte-pahaloomuliste, premalignantsete ja pahaloomuliste haigustega:
- Burkitti lümfoom, hemofagotsüütiline lümfohistiotsütoos ja Hodgkini lümfoom;
- pahaloomulised kasvajad, nagu maovähk ja ninaneelu kartsinoom;
- HI-viirusega seotud seisundid, nagu leukoplaakia ja kesknärvisüsteemi lümfoomid.
- viirust seostatakse ka Alice in Wonderlandi sündroomi ja ägeda tserebellaarse ataksiaga;
- mõningate tõendite kohaselt suurema riskiga teatud autoimmuunhaiguste, eriti dermatomüosiidi tekkeks: süsteemne erütematoosluupus, reumatoidartriit ja Sjögreni sündroom.
Epstein-Barr’i viiruse poolt põhjustatavad haigused sõltuvad immuunsüsteemi seisundist: üliaktiivse immuunvastuse korral tekib infektsioosne mononukleoos ning liialt nõrga immuunvastuse korral tekib lümfoom.
Viirus säilib latentses olekus B-lümfotsüütides. Latentsus jaguneb kolme liiki:
- esimene tüüp on iseloomulik Burkitt’i lümfoomile, mille korral esineb ainult Epstein-Barr’i viirusekodeeritud tuuma-antigeeni (EBNA-1) ekspressioon;
- teine tüüp on iseloomulik ninaneelu kartsinoomile, mille korral on lisaks EBNA-1-le ekspresseeritud ka rakumembraani latentsed valgud LMP-1, LMP-2A ja LMP-2B;
- kolmas tüüp on iseloomulik immuunpuudulikkusega isikutel esinevale lümfoproliferatiivsele haigusele, mille korral on ekspresseeritud viis EBNA-t ja kolm LMP-d.
Levik
Viirusega on kokku puutunud üle 90% inimestest enne täiskasvanuikka jõudmist. Epstein-Barr’i viirus paljuneb neelu limaskesta rakkudes ning levib peamiselt sülje vahendusel.
Haigusnähud
Haigus võib olla erineva raskusastmega või isegi asümptomaatilne. Võib esineda kõrge palavik, iiveldus, väga valulik farüngiit, lümfadenopaatia, vahel hepatosplenomegaalia, võib esineda ka löövet.
Vahel võib peamine kaebus olla väsimus.
Vahel võib esineda neuroloogilistest häiretest, kõritursest või põrnaruptuurist tingitud tõsiseid komplikatsioone. Lastel on haiguse kulg palju kergem kui täiskasvanutel, sageli subkliiniline.
Mõnel inimesel tekib tsükliline korduv haigus. Haigusepisoodide ajal esineb krooniline väsimus, kerge palavik, peavalu, kurguvalu. Epstein-Barr’i viirusenakkuse taasaktiveerumise täpne mehhanism ei ole selge.
Ennetamine
Epstein-Barr’i-viirusenakkuse põhjuslik ravi puudub. Samuti ei ole selle viiruse vastu vaktsiini. Viiruse lai levimus ja asümptomaatiline kandlus teevad nakkuse piiramise raskeks.