Epideemiline tähniline tüüfus ja Brill-Zinsseri tõbi

Epideemiline tähniline tüüfus (tuntud ka epideemilise ja täide kaudu leviva tüüfuse nimetuse all) on täide kaudu leviv nakkushaigus, mille põhjustajaks on Rickettsia prowazekii bakter.

Ajaloo jooksul on epideemiline tüüfus põhjustanud miljoneid surmajuhtumeid, kuid nüüdseks peetakse seda haigust haruldaseks. Tänapäeval on haigus levinud peamiselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Kesk- ja Ida-Aafrikas: Mehhikos, Burundis, Peruus, Alžeerias, Etioopias, Eritreas jm.

Nakatumist soodustavad halvad sanitaar-hügieenilised tingimused, ülerahvastatus ja inimeste tihe kokkupuutumine, mille käigus inimese kehatäid võivad liikuda ühelt inimeselt teisele (sõdade ja pagulaste massrände ning majutuse ajal, samuti kodutute seas). Haigus on ravitav doksütsükliini rühma antibiootikumitega.

Läbipõdemise järel võivad mõned inimesed jääda nakatunuks ilma sümptomiteta aastaid pärast esmast haigestumist. Harvadel juhtudel võib neil inimestel olla haiguse, mida nimetatakse Brill-Zinsseri tõveks, retsidiiv kuude või aastate jooksul pärast esimest haigust. Kui see juhtub, tekib see sageli siis, kui organismi immuunsüsteem on nõrgenenud teatud ravimite, vanaduse või haiguse tõttu. Brill-Zinsseri tõve sümptomid on sarnased algse infektsiooniga, kuid on tavaliselt kergemad kui algne haigus.

Haigustekitaja

Epideemilise tähnilise tüüfuse tekitajaks on Rickettsia prowazekii.

Nakkusallikas

Nakkusallikaks on tähnilist tüüfust või Brill-Zinsseri tõbe põdev inimene. Haige on täile nakatamisohtlik palaviku perioodis (umbes 20–21 päeva jooksul) ja kaks kuni kolm päeva pärast temperatuuri taandumist.

Levimine: 

Haigustekitaja ülekandjaks on inimese kehatäi Pediculus humanus corporis. Rikketsiad satuvad täi seedekulglasse haige inimese vere imedes. Pärast täi seedekulglasse sattumist hakkavad rikketsiad paljunema ning erituma täi väljaheidetega. Kuna täid ei talu kõrgema kehatemperatuuriga inimese pealt toitumist, otsivad nad sobivamat toitumiskohta teiselt terve inimese nahalt. Kui rikketsiatega nakatunud täi hammustab tervet inimest, eristab ta samal ajal haiguse tekitajaid väljaheidetega inimese nahale. Kuna täi hammustusest hakkab nahk sügelema, kratsib inimene oma nahka ja hõõrub nii nakkustekitajatega täi väljaheited nahka ning saab nakatunuks.

Lisaks võivad haigustekitajad sattuda inimese organismi hingamisteede limaskesta kaudu täi kuivanud roojaga tolmuosakeste sissehingamisel. R. prowazekii võib jääda elujõuliseks ja virulentseks kuivatanud täi väljaheites mitu päeva. Surnud täi kehas püsivad haigustekitajad nakatamisvõimelistena mitu nädalat.

Haigustekitajad ei levi otseselt inimeselt inimesele.

Peiteperiood

Peiteperioodi pikkuseks on üks kuni kaks nädalat ja keskmiselt 12 päeva.

Haigusnähud

Tähnilise tüüfuse esmasteks haigusnähtudeks on kõrge palavik, tugev pea-, liiges- ja lihasvalu, külmavärinad, köha, iiveldus või oksendamine, lööve, segadus ning harvem kõhulahtisus, bronhiit ja konjunktiviit.

Roosakas peenetäpiline lööve ilmub nahale umbes viiendal haiguspäeval – algul ülakehale ja seejärel levib muudele kehaosadele, v.a. nägu, peopesad ja jalatallad. Mõne päeva möödumisel lööve tumeneb ja muutub laigulis-sõlmeliseks. Haigustekitajate sisse hingamisel võib tekkida kopsupõletik. Ravimata haigusjuhtudel on suremus 10%–40%.

Brill-Zinsseri tõve haigusnähud on tavaliselt nõrgemini väljendunud ning tüsistusi esineb harvem. Sagedasemalt Brill-Zissneri tõbi esineb kui inimese immuunsüsteem on nõrgestatud, nt mõne ravimite, ealisuse või kaasuva haiguse tõttu.

Ennetamine

Tähnilise tüüfuse ennetusmeetmed põhinevad kehatäide levimise ennetamisel ning nakatunu kontaktidega vältimisel.

  • Regulaarne keha pesemine ja riiete vahetamine, vähemalt kord nädalas.
  • Täidega nakatunud riideesemete ja voodipesu pesemine masinas kuuma veega (vähemalt 54 °C) ja võimalusel kuivatamine kõrgel kuumusel.
  • Riideid ja esemeid, mida ei saa pesta tuleb puhastada keemiliselt või sulgeda kilekotti ja hoida seal 2 nädalat.
  • Ärge jagage riideid, voodeid, voodipesu ega rätikuid inimesega, kellel on kehatäid või kes on nakatunud tüüfusesse.
  • Voodipesu, vormirõivaste ja muude riiete töötlemine 0,5% permetriiniga. Permetriin tapab täisid ja võib pakkuda riietele pikaajalist kaitset paljudeks pesukordadeks. Uurige tooteinfost, kui kaua kaitse kestab. Kui töötlete esemeid ise,  järgige hoolikalt juhiseid. Ärge kasutage permetriini otse nahal! See on mõeldud riiete töötlemiseks.
  • Epideemilise tähnilise tüüfuse leviku piirkondades viibides tuleb vältida kokkupuudet lendoravate ja nende pesadega.
  • Haige inimese kontaktsete jälgimine kahe nädala jooksul.
  • Haiguskoldes pedikuloosiga isikute desinsektsioon ja karantiini paigutamine 15 päevaks.
  • Epideemilise tüüfuse vastast vaktsiini ei ole (2024. a seisuga).