Haigusele on iseloomulik, et viljastunud emane uss muneb päraku ümbruse nahale mune, mis tekitab haigestunul sügelust. Sügamise järgselt satuvad munad käte vahendusel suhu ja ümbritsevatele esemetele, mis on omakorda nakkusallikaks nii nakatunule endale kui temaga koos olevatele inimestele. Sümptomid tekivad umbes viis päeva pärast munade alla neelamist.
Haiguse vältimiseks on väga oluline järgida head käte hügieeni, eemaldada ruumidest tolm, teha märgpuhastust, pesta regulaarselt mänguasju, rätikuid ja voodipesu.
Haigustekitaja
Enterobiaasi põhjustab ümarusside klassi kuuluv naaskelsaba ehk linaluu-uss (lad k Enterobious vermicularis). Peamiselt parasiteerib ta inimese jämesooles. Parasiit on 0,2–1,2 cm pikk kollakasvalkjat värvi uss, kellel eristatakse emas- ja isaslooma.
Inimese niudesooles toimub emas- ja isaslooma paaritumine, mille järgselt isane uss sureb, kuid viljastunud emane liigub pärasoole suunas. Viis nädalat pärast munade alla neelamist hakkab viljastunud emane uss päraku ümbruse nahale mune paigutama (peamiselt öisel ajal), mis omakorda muutuvad nakatumisvõimelisteks nelja kuni kuue tunni pärast.
Ühe ussi võimalik eluiga inimeses on 35–75 ööpäeva. Üks emasloom muneb selle aja jooksul üle 15 000 muna. Munad säilivad eluvõimelistena niiskes keskkonnas kuni kolm nädalat, esemetel (mänguasjadel, voodipesul) ja ruumitolmul kuni neli nädalat, kuivas soojas keskkonnas üks kuni kaks nädalat ja madalal temperatuuril (-8°C) umbes 18 h.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on nakatunud inimene (laps või täiskasvanu). Haige on lähisuhtlemisel nakkusohtlik.
Tihti esineb ka enesenakatamist. Päraku ümbruse nahale munedes tekib naha kihelus ning selle sügamise tagajärjel jäävad munad kätele ja küünte alla, kust omakorda satuvad suhu. Samas võivad ussi munad inimese organismi sattuda ka tolmust, toiduga, mänguasjadelt jm esemetelt. Enesenakatamise tõttu võib haigus kesta kaua, selle vältides aga möödub kuu või kahega.
Kuna tegemist on kergesti leviva parasiidiga, siis esineb laste kollektiivides sageli arvukalt nakatunuid.
Levimine
Enterobiaas on levinud kogu maailmas ja peamiselt paraskliimvööndi maades. Alates 01.04.2013 ei kuulu enterobiaas enam Eestis registreeritavate nakkushaiguste hulka, kuid oli minevikus Eestis ulatuslikult levinud.
Peiteperiood
Peiteperioodi pikkuseks (munade alla neelamisest kuni uute munade ilmumiseni päraku ümbruses) on neli kuni kuus nädalat, keskmiselt viis nädalat.
Haigusnähud
Põhilisteks haigusnähtudeks on sügelemine päraku ja lahkliha piirkonnas peamiselt öösel. Enterobiaasi üldnähtudeks on unehäired ja magamatus ning lastel isutus, kõhuvalu, kaalulangus, ärrituvus, kõhukinnisus ja kusepidamatus. Naistel võivad naaskelsabad tungida tuppe ja edasi suguelunditesse või kuseteedesse ning põhjustada kuseteede põletikku.
Kolmandikul naaskelsaba-nakkusega inimestest (sageli lastel) puuduvad haigusnähud, kuid ka nemad võivad levitada haigustekitajaid peredes või lasteasutuses.
Ennetamine ja tõrje
Enterobiaasi nakatumise ennetamisel ja haige hooldamisel tuleb järgida hügieenimeetmeid.
- Peske käsi korralikult seebi ja veega pärast WC-s käimist, enne toidu valmistamist, söömist ja hammaste pesemist.
- Lõigake küüned lühikeseks ja puhastage regulaarselt küünealuseid.
- Hoidke päraku ümbruse puudutamisest ja sügamisest.
- Olles nakatunud, kandke öösiti tihedalt liibuvaid aluspükse.
- Raviperioodil peske last ja tema päraku ümbrust duši all (mitte vannis) igal hommikul.
- Raviperioodi ajal vahetage lapse aluspesu, voodipesu ja käterätikut pärast pesemist ja pärast ravi lõppemist iga kolme kuni viie päeva tagant.
- Nii ravi ajal kui pärast ravi lõppemist viige iga päev eluruumides ja vannitoas läbi tolmueemaldus ja märgpuhastus. Lisaks puhastage lapse mänguasjad. Naaskelsabatõve kahtlusel ei ole soovitatav anda lapsele mängimiseks pehmeid mänguasju, mille pinda on raske puhastada.
- Eluruumide ja mänguasjade puhastuskorda tuleks järgida ka lasteaiarühma ruumide puhastamisel, kus viibivad või on viibinud enterobiaasi nakatunud lapsed.
- Lisaks haigele peaks haiguse suhtes uurima ja vajadusel ravi läbima ka haigega kokkupuutunud inimesed (pereliikmed, lasteaiakaaslased, õpetajad jt).
- Haigestunu aluspesu, voodipesu ja käterätikud pestakse tervete inimeste pesust eraldi pesumasinas kuumarežiimil. Ussimunad hävivad voodi- või aluspesul ≥ +55 ⁰C juures mõne minutiga.
- Lasteasutuses tuleks informeerida iga uut töötajat enterobiaasi ennetamise ja tõrje meetmetest.
Ravi
Ravi manustatakse ühekordse annusena, mida vajadusel korratakse kahe nädala pärast. Kui haigus ei kao, siis on tõenäoliselt tegu korduvnakatumisega.