Haigustekitaja
Ehhinokokkoosi ehk põistangtõbe põhjustab paelusside klassi kuuluv parasiit Echinococcus granulosus (harvem ning peamiselt soojemates maades Echinococcus multilocularis). Tegemist on kaheperemehelise parasiidiga, kelle peaperemeheks on kiskjad (koerad, rebased, hundid) ning vaheperemeheks taimetoidulised loomad (lambad, kitsed, veised, sead aga ka inimesed).
Ehhinokokk läbib elutsükli jooksul erinevaid arenguvorme. Vaheperemeestes, sh inimestes, parasiteerib peamiselt põistangu ehk tsüstitsergina. Viimane on värvusetu vedelikuga täidetud kestaga kera, mis inimesel esineb sagedamini kopsudes ja maksas, harvem luudes, neerudes, põrnas, lihastes ja kesknärvisüsteemis.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on haige loom, kes eritab roojaga keskkonda parasiidimune, mis säilivad vees kaks kuud ja pinnases aasta. Inimene võib nakatuda munadega saastunud metsaandide söömisel või kandes pärast nakatunud looma silitamist munad kätega suhu.
Nakatunud inimene ei ole suhtlemisel nakkusohtlik.
Levimine
Eestis on ehhinokokoos harvaesinev nakkushaigus ning nakatumise tõenäosus on väga väike.
Peiteperiood
Peiteperiood kestab mõnest kuust mõne aastani.
Haigusnähud
Nakatudes hakkab haigus aeglaselt sümptomaatiliselt arenema, kuni tsüstid hakkavad oma suuruse tõttu parasiteeritavas organis kaebusi põhjustama. Maksa vormidele on iseloomulik kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, kopsuvormidele on iseloomulik krooniline köha, valu rinnus ja hingamisraskused. Samas võivad esineda ka mittespetsiifilised sümptomid nagu anoreksia, kehakaalu langus ja nõrkus.
Ennetamine ja tõrje
- Tehke oma koduloomadele regulaarselt ussivastast ravi.
- Peske pärast looma silitamist hoolikalt käsi. Keetke enne tarbimist looduslikest veekogudest võetud vett.
- Vältige suurtes kogustes pesemata metsaandide söömist, pärast nende korjamist peske esimesel võimalusel käed vee ja seebiga puhtaks.
- Peske marjad ja seened enne kuumtöötlemist puhtaks, sest kuumtöötlemisel munad hävivad.
Ravi
Valdavalt eemaldatakse tsüstid kirurgiliselt, harvem tablettraviga.