Haigustekitaja
Ehhinokokkoosi ehk põistangtõbe põhjustab paelusside klassi kuuluv parasiidid Echinococcus granulosus ja Echinococcus multilocularis. Tegemist on kaheperemehelise parasiidiga, kelle lõpp-peremeesteks on kiskjad (koerad, rebased, hundid) ning vaheperemeesteks taimetoidulised loomad (lambad, kitsed, veised, sead) ning ka inimene.
Ehhinokokk läbib elutsükli jooksul erinevad arenguvormid. Vaheperemeestes, sh inimesel, parasiteerib ta peamiselt põistangu ehk tsüstitsergina. See on värvusetu vedelikuga täidetud põieke ehk tsüst, mis inimesel esineb sagedamini kopsudes ja maksas, harvem luudes, neerudes, põrnas, lihastes ja kesknärvisüsteemis.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on nakatunud loom, kes eritab parasiidi mune roojaga keskkonda. Munad säilivad vees kuni kaks kuud ja pinnases kuni ühe aasta. Inimene võib nakatuda munadega saastunud metsaandide söömisel või kandes nakatunud looma silitamis järel munad kätega suhu.
Nakatunud inimene ei ole suhtlemisel nakkusohtlik.
Levimine
Eestis on ehhinokokoos harvaesinev nakkushaigus.
Peiteperiood
Peiteperiood kestab mõnest kuust mõne aastani.
Haigusnähud
Nakatumisel areneb haigus aeglaselt ja sageli pikka aega süptomiteta, kuni tsüstid saavutavad sellise suuruse, et hakkavad parasiteeritavas organis vaevusi põhjustama.
Maksavormi korral on iseloomulikud kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine. Kopsu vormi korral esinevad sagedamini krooniline köha, valu rinnus ja hingamisraskused. Samuti võivad avalduda mittespetsiifilised sümptomid, nagu isutus, kehakaalu langus ja üldine nõrkus.
Ennetamine ja tõrje
Tehke koduloomadele regulaarselt ussivastast ravi.
Peske pärast loomade silitamist hoolikalt käsi.
Keetke looduslikest veekogudest võetud vett enne, kui seda tarbite.
Vältige suurtes kogustes pesemata metsaandide söömist ning peske pärast nende korjamist esimesel võimalusel käed vee ja seebiga.
Peske marjad ja seened enne söömist hoolikalt puhtaks.
Kuumtöötlemine hävitab ehhinokoki munad.
Ravi
Tsüstid eemaldatakse valdavalt kirurgiliselt, harvem kasutatakse tablettravi.