Shigelloos on sageli seotud halva hügieeniga ja levib kergesti rahvarohketes (nt lasteaedades) või kehvade sanitaaroludega piirkondades (nt pagulaste laagrites). Haigus on levinud kogu maailmas, kuid kõige sagedamini esineb see alla 5-aastastel lastel ning arengumaades, kus veepuhastus ja hügieenistandardid on madalad.
Haigustekitaja
Shigelloosi põhjustavad Shigella perekonna bakterid, mis on gramnegatiivsed ja mitte-õhulised. Perekond Shigella jaguneb neljaks peamiseks liigiks, mis kõik võivad inimestel haigust põhjustada: Shigella dysenteriae (kõige raskemate haigusjuhtude tekitaja), Shigella flexneri (levinum põhjustaja arengumaades), Shigella boydii (esineb harva), Shigella sonnei (kergemate haigusjuhtude põhjustaja arenenud riikides).
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on nakatunud inimene, kes võib levitada baktereid roojaga, isegi enne sümptomite ilmnemist ja kuni nädal pärast haigusnähtude kadumist. Bakterid võivad esineda ka saastunud vees, toidus või pindadel. Otsene kontakt nakatunud isikuga, nagu käte kaudu kandumine, on samuti tavaline nakkusallikas.
Levimine
Shigella bakterid levivad peamiselt fekaal-oraalsel teel. Otsese kantakti kaudu (kontakt määrdunud käte või pindadega), saastunud toidu ja vee kaudu (halb toidu ja vee käitlemine), levik kärbeste kaudu (eelkõige kehvade sanitaartingimustega piirkondades) ning saastunud veekogudes ujudes.
Peiteperiood
Shigelloosi peiteperiood on tavaliselt 1 kuni 3 päeva, kuid see võib ulatuda kuni 7 päevani. See tähendab, et pärast kokkupuudet bakteriga võivad sümptomid ilmneda 24 tunni kuni nädala jooksul.
Haigusnähud
Shigelloosi haigusnähud varieeruvad sõltuvalt tekitajast, kuid levinumad on kõhulahtisus, kõhuvalu- ja krambid, palavik, lisaks iiveldus, oksendamine, isutus ning peavalu. Raskematel juhtudel võib esineda soolestiku alaosa põletikku ja haavandeid, mis avaldub verise väljaheitena.
Haigusnähud ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja need on mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Düsenteeriale küllaltki tüüpiline on veriroe, kuid seda võivad tekitada ka teised soolenakkushaigused.
Ennetamine ja tõrje
Shigelloosi ennetamine keskendub peamiselt hügieenimeetmete parandamisele ja toiduga seotud ohutusnõuete järgimisele.
- Kätepesu – regulaarne ja põhjalik käte pesemine seebi ja veega, eriti pärast tualeti kasutamist ja enne toidu käitlemist või söömist.
- Toiduhügieen – toidu põhjalik pesemine ja kuumtöötlemine, eriti toored puu- ja köögiviljad.
- Joogivee puhtus – tarbida ainult puhast ja ohutut joogivett ning vältida saastunud vee kasutamist (sh reisides).
- Sanitaarmeetmed – heade kanalisatsiooni- ja jäätmekäitlustingimuste tagamine, et vältida fekaalide sattumist keskkonda.
Ravi
Shigelloosi ravis on põhiline rõhk vedeliku tarvitamisel, et vältida organismis vedelikupuuduse tekkimist. Raskematel juhtudel võib olla vajalik antibakteriaalne ravi.