Chlamydia pneumoniae nakkus

Chlamydia pneumoniae (kopsuklamüüdia) on piisknakkusena leviv bakter, mis põhjustab sümptomeid ülemistes ja alumistes hingamisteedes. Enamus kopsuklamüüdia juhte on asümptomaatilised või kerged, kuid esineda võib ka ägedat bronhiiti või kopspõletikku.

Enim on haigusest ohustatud lapsed ja noorukid ning vanemaealised. Haigestumispuhanguid võib esineda kollektiivides ja perekondades. Haigestumine võib toimuda aastaringselt.

Haigustekitaja

Haigustekitajaks on klamüüdia perekonda kuuluva kopsuklamüüdia (Chlamydia pneumoniae) bakteri serotüüp TWAR. Chlamydia pneumoniae põhjustab sümptomeid hingamisteedes ning on erinev sugulisel teel levivast Chlamydia trachomatis´est.

Nakkusallikas 

Nakkusallikaks on nakatunud inimene.

Levimine

Haigusetekitajad levivad piisknakkusena. Nakkustekitajad sattuvad õhku ja pindadele köhimise, aevastamise, rääkimise ja hingamise teel.  

Peiteperiood

Peiteperioodi pikkus on sageli kolm kuni neli nädalat.

Haigusnähud

Enamasti põhjustab kopsuklamüüdia ülemiste hingamisteede põletikku (siinustes, kurgus ning kõrvades). Kopsuklamüüdia võib põhjustada põletikku ka alumistes hingamisteedes (kõris, bronhides ning kopsudes).

Paljudel nakatunutel on sümptomid vähesed või puuduvad üldse. Esineda võib peavalu, väsimust, palavikku, nohu, hääle kähisemist, kurguvalu ja köha. Sümptomid võivad kesta mitmeid nädalaid.

Ennetamine

Nakkuse vastu vaktsiin puudub. Haiguse läbipõdemise järgselt immuunsust ei teki ning haigestuda võib korduvalt. Haiguse ennetamise seisukohast on oluline pesta sageli käsi ning vältida silmade nina ja suu katsumist.

Ravi

Kopsuklamüüdia raviks võib arst määrata antibiootikumiravi. Osa haigestunutest võivad terveneda iseeneslikult.