Eristatakse haiguse ägedat ja kroonilist vormi. Haigus algab ägeda C-hepatiidiga, mis üle pooltel nakatunutest areneb krooniliseks maksapõletikuks. Krooniline C-hepatiit võib põhjustada tõsiseid maksakahjustusi, maksatsirroosi, maksavähki ja lõppeda surmaga.
Ägedat C-viirushepatiiti registreeritakse Eestis alates 1991. aastast ning kroonilist C-viirushepatiiti alates 2004. aastast.
Haigustekitaja
Haigustekitajaks on C-hepatiidi viirus (HCV). HCV on flaviviiruste sugukonda kuuluv RNA-viirus. Viirusel on kuus genotüüpi ja vähemalt 100 alltüüpi.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on C-viirushepatiiti põdev inimene. C-hepatiiti põdev inimene võib nakkusohtlik olla mitu nädalat enne esimeste haigusnähtude avaldumist.
Levimine
HCV levib eelkõike kokkupuutel nakatunud inimese verega:
- narkootikumide süstimisel ühiskasutatavate nõelte ja süstaldega;
- meditsiiniliste protseduuride käigus;
- tätoveerimise, augustamise ning nõelravi käigus;
- tervishoiuasutustes torkehaavade tagajärjel;
- nakatunud emalt lapsele (raseduse ja sünnituse käigus);
- seksuaalvahekorra käigus.
Haiguse riskirühmadesse kuuluvad:
- narkootikume süstivad või süstinud inimesed;
- meestega seksivad mehed;
- prostitutsiooni kaasatud inimesed;
- HIV-positiivsed isikud;
- vangid;
- inimesed, kes on kellele on teostatud hemo- või peritoneaaldialüüs, vere või veretoodete ülekanne või elundite siirdamine;
- tööalaselt vere ja muude kehavedelikega kokku puutuvad isikud;
- C-hepatiidi viirusega nakatunud ema loode ja vastsündinu.
Peiteperiood
Peiteperiood kestab keskmiselt 2–12 nädalat, kuid võib olla kuni 26 nädalat.
Haigusnähud
Haiguse ägeda faasi sagedasemad sümptomid on kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, väsimus, palavik, ikterus (naha, limaskestade ja silmavalgete kollasus), tume uriin ja hele väljaheide, liigesvalu ning vähenenud isu. Enamustel nakatunutel sümptomeid ei esine või haigus kulgeb kerges vormis.
Üle pooltest ägeda C-hepatiidi juhtudest lähevad üle krooniliseks. Kroonilise C-hepatiidi haigel võib aastaid haigusnähte mitte esineda. Samal ajab jätkub viiruse paljunemine maksarakkudes ning maksakahjustuse süvenemine. Krooniline C-hepatiit võib tüsistuda maksatalitluse puudulikkuse, maksatsirroosi ja maksavähiga. Eelmainitud haigusseisundite kujunemiseks võib kuluda mitukümmend aastat. Haiguse kiiret süvenemist soodustavad kõrge vanus, riskikäitumine, ülekaal ning kaasuvad haigused.
Ennetamine
C-viirushepatiidi vastane vaktsiin puudub. Haiguse läbipõdemine ei garanteeri immuunsust ning esineda võib korduvat nakatumist.
Nakatumisriski on võimalik vähendada vältides kokkupuudet vere ja muude kehavedelikega. Vältida tuleks nõuetekohaselt steriliseerimata või desinfitseerimata ja võõraste hügieeni- ja meditsiinitarvete kasutamist ning süstalde ja süstimisvahendite jagamist.
Seksuaalsel teel levib nakkus pigem harva. Seksuaalselt aktiivsed inimesed saavad enda haigestumisriski vähendada kondoomi korrektse ja järjekindla kasutamisega. Samuti vähendab seksuaalselt aktiivsete inimeste haigestumisriski see, kui nad on vastastikuselt monogaamses suhtes.
Ravi
Tänapäevaste ravivõimaluste juures on enamus C-hepatiidi juhtudest ravitavad. Ravi kestab üldjuhul mitu kuud. Erinevad viiruse genotüübid alluvad ravile erinevalt, mistõttu võidakse rakendatada erinevaid ravipõhimõtteid.
Krooniline C-hepatiit võib põhjustada pöördumatuid tüsistusi ning lõppeda surmaga. Seetõttu on oluline raviga alustada võimalikult vara.