Haigustekitaja
Haigustekitajaks on bakter Brucella abortus, Brucella melitensis, Brucella suis ja Brucella canis.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks on veised, kitsed, sead ja lambad ning harva koerad ja metsloomad (põder, kits, hirv). Eestis põllumajandusloomadel pole haigust registreeritud.
Levimine
Inimene võib nakatuda:
- kokkupuutel haige looma vere, uurini, siseelunditega, platsentaga, lootega;
- haigustekitajatega saastunud loomsete toiduainete (pastöriseerimata piima ja piimasaaduste, juustu või vähe kuumatöödeldud liha) söömisel;
- harva piisknakkuse teel tapamajas, laboris.
Haigustekitajad ei levi inimeselt inimesele.
Peiteperiood
Peiteperioodi pikkuseks on 5–60 päeva, vahel mitu kuud.
Haigusnähud
Brutselloos on inimese süsteemne bakteriaalne nakkushaigus, mille algus on äge, esineb vahelduv palavik, peavalu, tugev higistamine, nõrkus, külmavärinad, liigesevalu ja kaalulangus. Eeskätt maksas ja põrnas võivad tekkida mädakolded.
Ravita haigus kestab kuid ja aastaid. Haigus võib kulgeda subkliinilises ja kroonilises vormis. 20–60% juhtudest kujunevad luude-liigeste tüsistused ja 2–20% juhtudest kuse- ja suguelundite tüsistused.
Rasket haigusvormi (koos südamekahjustusega) põhjustab Brucella melitensis. Ravita juhtudel on suuremus 2%.
Ennetamine
- Potentsiaalselt nakatunud ehk nakkuskahtlusega loomade platsenta, eritiste ja loomakerede ohutu käitlemine (isiklike kaitsevahendite kasutamine).
- Loomade haiguskolde desinfitseerimine.
- Loomsete toiduainete kuumtöötlemine ning piima ja piimasaaduste pastöriseerimine.
- Põllumajandusloomade brutselloosi likvideerimine.