Botulismi viis põhilist esinemisvormi on:
- toidutekkeline ehk soolevorm – neurotoksiini sattumisel organismi koos toiduga;
- väikelapse vorm – haigustekitajad koloniseerivad lapse mao-sooletrakti;
- haava vorm – tekib haigustekitajate eoste sattumisel haava;
- täiskasvanute seedekulgla tokseemia;
- iatrogeenne botulism – tekib toksiini meditsiinilise või kosmeetilise manustamise tagajärjel.
Haigustekitaja
Haigustekitajaks on eoseid omav ja tugevatoimelist närvimürki tootev bakter Clostridium botulinum, mille põhilised serotüübid on A, B, E ja F. Tekitaja toodab närvimürki ebapiisavalt kuumtöödeldud toitudes ja eeskätt vähesoolastes ning vähehappelistes/leeliselistes konservides.
Kuigi Clostridium botulinum eosed on kuumakindlad, hävib bakterite toodetud toksiin, kui kuumutada seda sisetemperatuuril üle 85 °C vähemalt 5 minutit.
Nakkusallikas
Nakkusallikaks võivad olla saastunud toit, haavad, või harvadel juhtudel seedetrakt (imikute botulism). Kõige sagedamini tekib botulism kodus valmistatud konservidest, samuti suitsutatud või marineeritud toitudest, mida pole korralikult töödeldud.
Levimine
Haigustekitaja eosed on levinud pinnases, veekogudes ja veekogude setetes. Pinnasest võivad eosed sattuda kõikjale – neid on leitud näiteks põllumajanduslikes toiduainetes, mees ning loomade, kalade ja lemmikloomade (näiteks kilpkonnade, roomajate) seedetraktis.
Toidutekkeline botulism: haigustekitaja paljuneb ja eritab toksiini toiduainetesse/toitudesse, mida on puudulikult kuumtöödeldud või valmistoitu säilitatud mittelubataval temperatuuril. Tekitaja paljuneb hästi vähesoolastes, väikese suhkrusisaldusega, madala happesusega/leelisusega, suitsetatud toitudes ja konservides (sagedamini kodus valmistatud puu- ja köögivilja konservides ning seente hoidistes). Nakatumist soodustavad soole mikrofloora talitluse häired.
Väikelapse botulism: esineb väikelastel esimese eluaasta jooksul. Tekib haigustekitajate eoste allaneelamisel toidu või veega või pinnasest pärit tolmuga; haigustekitajad ise paljunevad jämesooles.
Haigustekitaja ei levi inimeselt inimesele.
Peiteperiood
Toidupõhise botulismi peiteperiood on 12–36 tundi.
Soolevormi korral levitab nakatunud inimene haigustekitajaid roojaga mitu nädalat või kuud ning toksiini mõni nädal. Inimeste vastuvõtlikkus botulismile on üldine. Haigeid ravitakse botulismi antitoksiiniga.
Haigusnähud
Toidupõhist botulismi iseloomustab laskuv, lõtv halvatus, mis võib põhjustada hingamispuudulikkust. Varased sümptomid hõlmavad märgatavat väsimust, nõrkust ja pearinglust, millele tavaliselt järgneb ähmane nägemine, suukuivus ning neelamis- ja rääkimisraskused.
Samuti võivad esineda oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus ja kõhupuhitus. Haigus võib progresseeruda kaela ja käte nõrkuseks, mille järel mõjutavad hingamislihased ja alakeha lihased.
Ennetamine ja tõrje
Toidupõhise botulismi ennetamine põhineb headel toiduvalmistamise tavadel, eriti kuumutamise/steriliseerimise ja hügieeni osas. Toidupõhist botulismi saab ennetada, inaktiveerides bakteri ja selle eosed kuumutatud steriliseeritud (näiteks autoklaavitud) või konserveeritud toodetes või takistades bakterite kasvu ja toksiinide tootmist teistes toodetes.
Viis võtmetähendusega põhimõtet toiduohutuses on:
- hoida puhtust;
- hoida toorest ja küpsetatud toitu eraldi;
- küpsetada põhjalikult;
- hoida toitu ohutul temperatuuril;
- kasutada puhast vett ja tooraineid.
Ravi
Botulismi ravis kasutatakse antitoksiini, mida tuleb manustada võimalikult kiiresti pärast haiguse diagnoosimist. See võib vähendada sümptomite raskust, kuid ei suuda taastada juba tekkinud närvikahjustusi. Botulismi esinemissagedus on madal, kuid suremus kõrge.