Askaridiaas ehk solkmed

Askaridiaas ehk solkmed on nii Eestis kui ülemaailmselt üks levinuimaid inimesel esinevaid sooleparasiite. Hinnanguliselt on umbes iga kümnes maailma elanik kokku puutunud askardiaasiga. Enim esineb askaridiaasi kuni 10-aastastel lastel.

Haigus kulgeb tihti asümptoomselt või kergete sümptomitega. Nakkuse allikaks on parasiidi mune sisaldava mulla ja vee sattumine inimese organismi, näiteks pesemata aedviljade, marjade ja käte kaudu.

Haigustekitaja

Askaridiaasi põhjustab inimese sooleparasiit Ascaris lumbricoides. Parasiidid on 15–40 cm pikkused ja 3–6 mm laiused. Solkmel eristatakse nii emas- kui ka isasloomi. Viljastatud ja arenemisvõimeliste munade tekkeks on vajalik nii emas- kui isasloomade üheaegne paiknemine inimese organismis. 

Täiskasvanud ussid parasiteerivad inimese peensooles, kuid elutsükli käigus läbivad erinevaid elundeid. Organismi sattudes vabanevad munadest vastsed, mis tungivad läbi soole seina vereringesse ning kanduvad maksa, südamesse ja kopsudesse. Viimastest jõuavad vastsed rögaga neeldu, kus need alla neelates uuesti peensoolde jõuavad. Seal arenevad solkmed suguküpseks 2–3 kuuga ehk periood nakatumisest kuni uute munade väljumiseni inimesest kestab ligi 70 päeva. Ussi eluiga inimeses võib ulatuda ühe aastani.

Nakkusallikas

Solkme munad satuvad keskkonda nakatunud inimese väljaheitega (näiteks väliskeskkonda roojates, nõuetele mittevastava sanitaarseadmete läbi, inimese väljaheiteid väetisena kasutades vm juhul). Sobivate keskkonnatingimuste juures arenevad munad nakatumisvõimelisteks ning nendega saastunud aedviljade, marjade ning vee tarbimisel või läbi mustade käte satuvad munad omakorda inimese organismi. Solkme mune võivad edasi kanda ka kärbsed, prussakad ja tarakanid.

Levimine

Askaridiaas on maailmas enim esinev inimese parsiithaigus, mis esineb nii mõõduka kui ka sooja kliimaga maades. Kuivõrd haigus on oluliselt aladiagnoositud, siis ei teata selle täpset esinemist, kuid hinnanguliselt esines 2021. aastal askaridiaasi ligi 11% maailma rahvastikul (varieerudes regiooniti 28,7% Okeaanias ja 1,4% Ida-Aasia vahel).

Alates 2013. aastast Eestis askaridiaasi haigusjuhte ametlikult ei registreerita. Askariadiaasi esineb sagedamini lastel kui täiskasvanutel.

Peiteperiood

Peiteperiood kestab 2–3 päeva.

Haigusnähud

Askaridiaas võib kulgeda asümptoomselt kuni raskete sümptomitega. Sagedasemateks sümptomiteks on öine süljevool, hammaste krigistamine, õhtused magusaisu sööstud, kõhuvalu, tumedad rõngad silmade ümber ning seedehäired.

On leitud ka, et sooleparasiidid võivad põhjustada kehvveresust (aneemiat), seedehäireid, nahaallergiat, kroonilist väsimust, depressiooni ja peavalu. Mõnikord algab haigestumine kõrge palavikuga (kuni 39°C), mis võib kesta 1–2 kuud.

Immuunsust pärast haiguse põdemist ei teki.

Ennetamine ja tõrje

  • Peske hoolikalt käsi enne sööki ja pärast WC külastamist.
  • Tehke regulaarselt maniküüri, puhastage küünealuseid.
  • Peske hoolikalt aed- ja puuvilju enne söömist ja neist söögivalmistamist.
  • Kuumtöödelge kala- ja lihatooteid korralikult.
  • Tehke kodus regulaarselt suurpuhastust koos märgpuhastusega.
  • Aiasaaduste kasvatamiseks sobivat kohta valides arvestage, et solkme munad püsivad pinnases aastaid.

Ravi

Diagnoosi kinnitamisel määrab arst parasiidivastase ravi. Ravi on efektiivne ning kestab kuni 3 päeva.